Filtreeri
Päikesekaitse
228 tooted
Sorteeri:
Sorteeri:
Kuvatakse 32 / 228 toodet
Kuidas kaitsta oma nahka päikese eest?
Päike annab head tuju ja aitab organismil toota D-vitamiini, kuid liiga pikk päevitamine teeb nahale rohkem kahju kui kasu. Suvel tasub kõige kuumemad tunnid kella 11:00 ja 15:00 vahel veeta varjus, kanda õlgkübarat ja päikeseprille ning katta nahk kerge riidega. Kõige lihtsam kaitse on siiski hea päikesekreem, mida kantakse paljastatud kehaosadele.
Naha kahjustuse põhjustab peamiselt ultraviolettkiirgus. Selle hulka aitab hinnata UV-indeks, mille ilmateade igal suvepäeval välja toob. Kui indeks on 3 või kõrgem, vajab nahk juba kaitset, ja indeksi 8 juures võib kaitsmata nahk põletada saada vähem kui poole tunniga. Päikesepõletus ei tähenda ainult punast ja kipitavat nahka. Iga kord, kui nahk saab päikesepõletuse, suureneb pikas plaanis ka pigmendilaikude, varase vananemise ja nahavähi risk.
Mida tähendavad SPF 15, SPF 30 ja SPF 50?
SPF ehk päikesekaitsefaktor näitab, kui hästi toode kaitseb naha põletust tekitava kiirguse eest. Number ei tähenda aega, vaid kaitse tugevust. SPF 15 peab kinni umbes 93 protsenti UVB-kiirgusest, SPF 30 ligi 97 protsenti ja SPF 50 umbes 98 protsenti. Vahe tundub väike, kuid tundliku või heleda naha puhul on iga protsent oluline.
Madalam faktor nagu SPF 15 sobib pilvisemaks kevadpäevaks või lühikeseks linnas käiguks, kui päike pole kõige tugevam. SPF 30 on hea valik tavaliseks suvepäevaks. Kõrgeimat kaitset SPF 50 tasub eelistada keset suve, lõunamaa reisil, märjas keskkonnas ja ajal, kui päike on kõige aktiivsem. Lastele, väga heledale nahale ja pigmendilaikudega nahale sobib samuti kõrgeim faktor. Mida tugevam on päike ja mida tundlikum nahk, seda suurema numbri poole tasub vaadata.
Kui tihti tuleb päikesekreemi uuesti peale kanda?
Päikesekreemi kaitsev toime väheneb päeva jooksul. Seda tuleks uuendada iga kahe tunni tagant ning kohe pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist. Esimene kord kanna kreem nahale veerand tundi enne õue minekut. Kogusega ei maksa kokku hoida, sest liiga õhuke kiht annab väiksema kaitse.
Mis on UVA ja UVB?
Päikese ultraviolettkiirgus jaguneb kaheks, millel on nahale erinev mõju. UVA-kiirgus tungib nahka sügavale ja vastutab valdavalt naha vananemise, kortsude ja pigmendilaikude eest. See pääseb läbi ka pilvede ja akna, mistõttu kahjustab nahka aasta ringi, ka talvel. UVB-kiirgus jääb naha pinnakihti ja on peamine päikesepõletuse põhjus. Selle tugevus muutub aastaaja ja kellaaja järgi rohkem kui UVA puhul. Hea toode kannab märget „laia toimespektriga" ehk UVA+UVB, mis tähendab, et see kaitseb mõlema kiirguse eest korraga. Just seda märget tasub etiketilt otsida.
UV-indeks päeva jooksul
UV-indeks pole päeva lõikes ühtlane. Hommikul ja hilisel pärastlõunal on see madalam, kõrgeima väärtuse saavutab kiirgus aga keskpäeval, umbes kella 12:00 ja 15:00 vahel. Just sel ajal tuleks olla kõige ettevaatlikum. Indeksit tõstavad ka selge taevas, kõrgmäestik ning vee ja liiva peegeldus, mis suunavad osa kiirgusest tagasi naha poole.
Kuidas kaitsta lapsi päikese eest?
Lapse nahk on õhem ja tundlikum kui täiskasvanul, seega vajab see erilist hoolt. Alla kuue kuu vanuseid imikuid ei tohiks otsese päikese kätte viia ning neile päikesekreemi üldjuhul ei soovitata, vaid pigem hoitakse beebi varjus, kerge riietuse ja kübara all.
Lastele mõeldud kreem sobib alates umbes kuuendast elukuust ja kõige turvalisem valik on mineraalse filtriga toode, mis sisaldab tsinkoksiidi või titaandioksiidi, sest see on õrnem ja jääb naha pinnale. Lapsele vali alati kõrge faktor SPF 50 ning kanna kreem peale heldelt ja regulaarselt.
Milliseid päikesekaitsetooteid kasutada?
Valik on lai ja sobiva toote leiab nii näole, kehale kui ka spetsiifilisteks vajadusteks. Näole tasub eelistada eraldi näokreemi või kerget vedelikku, mis ei ummista poore ega jäta rasvast tunnet, rasusele ja probleemsele nahale sobib õlivaba või matistav toode. Suuremate kehaosade jaoks on mugavam kasutada toodet sprei ja piima kujul, mis kanduvad kiiresti ja ühtlaselt laiali.
Päikese kätte minnes võib kasutada ka päevitust ergutavaid tooteid, kuid kaitse peab jääma alles. Kes soovib pruunikat jumet ilma päikeseta, valib isepruunistava kreemi, mis ei paku aga mingit kaitset kiirguse eest.
Päikesekiirgusest kahjustatud naha hooldus
Kui nahk on siiski põletada saanud, vajab see jahutust ja rahustamist. Hea abi on viibida varjus, juua piisavalt vett ja käia jaheda duši all. Punetavale alale sobib aaloe veraga geel või pantenooli sisaldav toode, mis leevendab kipitust ja toetab naha taastumist. Niisutav kehapiim aitab vältida naha koorumist. Villide tekkimise, tugeva valu või palaviku korral on tegu raske põletusega ja siis tasub pöörduda arsti poole.
KKK
Kas päikesekreem blokeerib D-vitamiini?
Päikesekreem vähendab teoreetiliselt D-vitamiini tootmist, kuna piirab UVB-kiirguse jõudmist nahka. Praktikas jääb tase enamasti normi, sest kreem ei pea kogu kiirgust kinni ja lühike viibimine õues annab vajaliku koguse.
Mis vahe on SPF 30 ja SPF 50 vahel?
Mõlemad pakuvad tugevat kaitset, kuid SPF 50 peab kinni veidi rohkem UVB-kiirgust kui SPF 30, vastavalt umbes 98 ja 97 protsenti. Heledale ja tundlikule nahale, lastele ning lõunamaa reisil viibivale inimesele sobib kõrgeim faktor SPF 50, et kaitse oleks võimalikult kindel.
Päike annab head tuju ja aitab organismil toota D-vitamiini, kuid liiga pikk päevitamine teeb nahale rohkem kahju kui kasu. Suvel tasub kõige kuumemad tunnid kella 11:00 ja 15:00 vahel veeta varjus, kanda õlgkübarat ja päikeseprille ning katta nahk kerge riidega. Kõige lihtsam kaitse on siiski hea päikesekreem, mida kantakse paljastatud kehaosadele.
Naha kahjustuse põhjustab peamiselt ultraviolettkiirgus. Selle hulka aitab hinnata UV-indeks, mille ilmateade igal suvepäeval välja toob. Kui indeks on 3 või kõrgem, vajab nahk juba kaitset, ja indeksi 8 juures võib kaitsmata nahk põletada saada vähem kui poole tunniga. Päikesepõletus ei tähenda ainult punast ja kipitavat nahka. Iga kord, kui nahk saab päikesepõletuse, suureneb pikas plaanis ka pigmendilaikude, varase vananemise ja nahavähi risk.