Psoriaas, ekseem, dermatiit

Nahk annab tervisest märku kiiremini kui paljud teised elundid. Kui tekib punetav, ketendav või sügelev laik, on sageli tegu mõne kroonilise nahahaigusega. Kõige levinumad on psoriaas, ekseem ja dermatiit. Need ei ole nakkavad ega ohtlikud, kuid võivad elukvaliteeti tublisti mõjutada, sest sügelus segab und ja nähtavad laigud tekitavad ebamugavust.

Enamasti kulgevad need lainetena: rahulikud perioodid vahelduvad ägenemistega. Õige hooldus ja ravi aitavad neid perioode pikendada ning nahka rahulikumana hoida. Siit leiad, kuidas kolme levinumat nahahaigust ära tunda, mis neid vallandab ja millised ravivõimalused on olemas.

Kuidas nahahaigust ära tunda?

Kolm levinumat nahahaigust võivad esmapilgul sarnaneda, sest kõigi puhul esineb punetust, ketendust ja sügelust. Erinevus peitub laikude välimuses, paiknemises ja selles, mis vaevusi vallandab. Täpse diagnoosi paneb siiski nahaarst.

Psoriaas

Psoriaas on krooniline autoimmuunhaigus, mille korral naharakud uuenevad tavapärasest palju kiiremini. Rakud ei jõua pinnalt kooruda ja kuhjuvad. Tüüpiline psoriaasilaik on selgepiiriline, punetav ja kaetud hõbedaste ketendavate soomustega.

Kõige sagedamini tekivad laigud küünarnukkidele, põlvedele, peanahale ja alaseljale, sageli mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Sügelus võib olla tugev, nahk kipub lõhenema ja veritsema. Umbes kolmandikul haigetest on kahjustatud ka küüned: tekivad täpid, lohud või küüne irdumine. Osal lisandub liigesevalu ehk psoriaatiline artriit. Psoriaas algab sageli noores täiskasvanueas ja kulgeb kogu elu vältel lainetena.

Ekseem

Ekseem ehk atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mille aluseks on nõrgenenud nahabarjäär. Nahk kaotab niiskust kiiremini ja laseb ärritajad kergemini sisse. Tulemuseks on kuiv, sügelev ja kergesti ärrituv nahk.

Ekseemi peamine tunnus on tugev sügelus, mis sageli öösel süveneb ja segab magamist. Laigud on ähmasemate piiridega kui psoriaasi puhul. Väikelastel tekivad need tüüpiliselt põskedele ja jäsemete välisküljele, vanematel lastel ja täiskasvanutel aga küünarõndlatesse, põlveõndlatesse, kaelale ja kätele. Pidev kratsimine paksendab nahka ja soodustab nakkusi. Ekseem käib sageli koos astma ja heinapalavikuga ning algab enamasti juba lapseeas.

Dermatiit

Dermatiit tähendab laiemalt naha põletikku ja seda on mitut liiki. Kontaktdermatiit tekib kokkupuutel ärritaja või allergeeniga, näiteks pesuaine, nikli, lõhnaaine või kummiga. Laik piirdub tavaliselt just selle alaga, mis ainega kokku puutus, mistõttu annab kuju sageli põhjuse kätte.

Seborroiline dermatiit tekib rasunäärmerikastel aladel, näiteks peanahal, kulmudel ja ninatiibadel. Nahk on punetav ja kaetud rasvase kollaka ketendusega, peanahal avaldub see kõõmana. Sümptomid on enamasti sügelus, punetus, kipitus ja ketendus. Ägeda kontaktdermatiidi korral võivad tekkida ka villikesed. Erinevalt psoriaasist taandub kontaktdermatiit sageli kiiresti, kui ärritaja kõrvale jätta.

Mis põhjustab ja vallandab nahahaigusi?

Ühest põhjust enamasti ei ole. Taustal on pärilik eelsoodumus ja immuunsüsteemi ülereageerimine, ägenemise käivitab aga mõni väline või sisemine tegur. Seetõttu tasub jälgida, mis olukorras vaevused süvenevad.

Kõige sagedasem vallandaja on stress, mis mõjutab nii psoriaasi kui ka ekseemi kulgu. Oma osa on ka nahainfektsioonidel: kurguvalu tekitav streptokokk võib psoriaasi hoo käivitada. Ägenemist soodustavad veel naha vigastused ja hõõrdumine, teatud ravimid, suitsetamine, rohke alkohol ja hormonaalsed muutused.

Eesti kliimas mängib suurt rolli aastaaeg. Talvel kuivatavad külm õhk ja keskküte nahka, mistõttu vaevused süvenevad just külmal poolaastal. Kuiv toaõhk, kuum vesi ja karm seep nõrgestavad nahabarjääri veelgi. Ekseemi puhul on tavalised vallandajad ka lõhnaained, villane riie, higi, tolmulestad ja loomakarvad. Kontaktdermatiiti käivitab kokkupuude konkreetse ainega, mistõttu tasub jälgida, mis olukorras lööve tekib. Toit on ekseemi puhul harvem põhjus, kui sageli arvatakse.

Nahahaiguste ravivõimalused

Kroonilist nahahaigust ei saa enamasti lõplikult välja ravida, kuid seda saab hästi kontrolli all hoida. Ravi valitakse haiguse raskuse järgi ja alustatakse kõige leebemast.

Igapäevase hoolduse alus on niisutavad ja pehmendavad kreemid ehk emollendid. Neid kasutatakse pidevalt, ka siis, kui nahk on rahulik, sest just need hoiavad nahabarjääri tugevana ja vähendavad ägenemisi. 

Sobivaid tooteid leiab dermokosmeetika valikust. Ägenemise ajal määrab arst enamasti paikse põletikuvastase ravi. Kõige tuntumad on kortikosteroidsalvid, mida kasutatakse lühikeste kuuridena ja täpselt juhendi järgi. 

Näole ja õhemale nahale sobivad paremini kaltsineuriini inhibiitorid, mis ei õhenda nahka. Psoriaasi puhul kasutatakse ka D-vitamiini analooge, salitsüülhapet naastude pehmendamiseks ning tõrvapreparaate. Kui paiksest ravist ei piisa, on järgmine samm valgusravi ehk fototeraapia, mille käigus kasutatakse kontrollitud UVB-kiirgust. Raskematel juhtudel lisanduvad süsteemsed ravimid tablettidena või bioloogiline ravi, mis mõjutab immuunsüsteemi väga täpselt. Neid määrab ja jälgib alati nahaarst, sest vajalik on regulaarne kontroll.

Sügeluse leevendamiseks võib apteekri soovitusel kasutada allergiavastaseid käsimüügiravimeid. Toetav roll on ka elustiilil: stressi maandamine, suitsetamisest loobumine ja piisav uni aitavad nahal rahuneda.Kontaktdermatiidi puhul on kõige tõhusam ravi lihtne: leida ärritaja üles ja seda vältida. 

Naha hooldus

Igapäevane hooldus otsustab sageli rohkem kui ükski kuur. Eesmärk on hoida nahk niiske ja kaitstud ning vältida kõike, mis barjääri lõhub.

Pesemiseks sobivad seebivabad ja lõhnaainevabad puhastustooted, mis ei kuivata nahka. Duši all hoia vesi leige ja lühenda pesemisaega. Pärast pesu kuivata nahk õrnalt patsutades ja kanna kohe peale niisutav kreem, sest niiskele nahale imendub see kõige paremini. Väga kuivale ja ketendavale nahale sobivad rikkalikumad palsamid, õrnematele piirkondadele kergemad näokreemid.

Head koostisosad on uurea, glütseriin, keramiidid, pantenool, niatsiinamiid ja kaeraekstrakt. Peanaha ketenduse korral aitavad meditsiinilised šampoonid tsinkpüritiooni, ketokonasooli või salitsüülhappega. Väldi tugevaid lõhnaaineid, alkoholirikkaid toonikuid ja karedaid koorijaid. Kanna ka päikesekaitset, sest mõõdukas päike võib psoriaasi leevendada, kuid põletus vallandab ägenemise.

Psoriaasi, ekseemi ja dermatiidi hoolduseks mõeldud apteegikosmeetikat leiad mugavalt internetaptieka.lv/et veebipoest, kus saad võrrelda koostist, lugeda kasutusjuhiseid ja vajaduse korral apteekrilt nõu küsida. Tundliku naha hoolduse kohta leiad rohkem soovitusi meie blogist.

KKK

Kas psoriaas on nakkav?

Ei ole. Psoriaas ei levi puudutuse, kätlemise, ühise rätiku, basseinivee ega mingi muu kokkupuute kaudu. Tegu on autoimmuunhaigusega, mille puhul immuunsüsteem paneb naharakud liiga kiiresti uuenema. Põhjus peitub pärilikkuses ja immuunsüsteemi töös, mitte bakterites ega viirustes. Psoriaasiga inimest ei ole vaja karta ega vältida ning ka ühine saun või ujula on täiesti ohutu.

Kas ekseem on pärilik?

Pärilik eelsoodumus on olemas. Kui ühel vanemal on ekseem, astma või heinapalavik, on lapsel risk suurem, ja kui mõlemal vanemal, siis veelgi suurem. Päritakse siiski kalduvus, mitte haigus ise. Ekseemi avaldumist mõjutavad ka keskkond, nahahooldus ja vallandajad, mistõttu hea hooldusega saab kulgu tublisti leevendada.