Kiire kohaletoimetamine
Kiire postitamine
Turvaline ostukoht
Filtreeri
Kaltsium
28 tooted
Sorteeri:
Sorteeri:
6,70€
14,89€
(55% vähem)
30 päeva parim hind: 6,70€ (0%)
6,70€
14,89€
(55% vähem)
30 päeva parim hind: 6,70€ (0%)
16,89€
Kuvatakse 28 / 28 toodet
Kaltsium ja selle olulisus tervisele
Kaltsium on kehas kõige rohkem esinev mineraal ja ühtlasi luude ning hammaste peamine ehitusmaterjal. Kuna organism kaltsiumi ise ei tooda, tuleb seda saada toidust või toidulisanditest. Kaltsium toetab lisaks luude tugevusele ka südame tööd, lihaste kokkutõmbumist, närvide talitlust ja normaalset vererõhku.
Kui kaltsiumi saadakse toitumisest liiga vähe, võtab keha puudujäägi automaatselt luudest, mis aastate jooksul nõrgestab luustikku ja suurendab osteoporoosi riski.
Miks on kaltsium oluline?
Kaltsiumil on luude tugevdamise kõrval palju muid ülesandeid, millest igapäevases elus harva räägitakse. See mineraal on vajalik lihaste kokkutõmbumiseks ja lõdvestumiseks, sealhulgas südamelihase normaalseks tööks. Närvid kasutavad kaltsiumi signaalide edastamiseks kogu kehas ning hormoonide ja ensüümide vabanemiseks. Piisav kaltsiumitase aitab hoida ka vererõhku normaalsena ning toetab normaalset vere hüübimist. Kaltsium on nii asendamatu, et organism kontrollib selle taset veres väga täpselt ja on loonud selleks omaette varumehhanismi.
Luude tervise seisukohalt on oluline teada, et organism kogub luumassi aktiivselt kuni umbes 30. eluaastani. Pärast seda algab looduslik luutiheduse langus, mis kiireneb naistel pärast menopausi. Seda protsessi saab aeglustada piisava kaltsiumi- ja D-vitamiini tarbimisega. Kui toiduga jääb kaltsiumi väheks, ammutab organism puuduva osa luudest, et hoida südame, närvide ja lihaste töö korras. Aastate jooksul suurendab see osteoporoosi ehk luuhõrenemise riski ning luud muutuvad hapramaks ja murdudele altimaks. Regulaarne ja piisav kaltsiumi tarbimine kogu elu vältel on üks tõhusamaid viise luude tervise pikaajaliseks hoidmiseks.
Millised on parimad kaltsiumiallikad?
Kõige rohkem looduslikku kaltsiumi pakuvad piimatooted. Üks tass piima annab ligikaudu 250 kuni 350 mg kaltsiumi, tavaline jogurti annus umbes 187 mg ja kõva juust suurusjärgus 200 mg portsjoni kohta. Piimatooteid mitte tarbivad inimesed saavad kaltsiumi tumerohelistest lehtköögiviljadest nagu lehtkapsas, brokkoli ja spinat, mandlitest, valgetest ubadest, seesamiseemnetest ning sardiinidest ja lõhest koos luudega.
Kaltsiumiga rikastatud taimepiimad ja apelsinimahl on head alternatiivid, mille kaltsiumisisaldus on sarnane lehmapiimaga. Eri allikate kombineerimine tagab mitmekülgse ja piisava kaltsiumi saamise igapäevaselt.
Kui palju kaltsiumi vajab organism päevas?
Täiskasvanu päevane kaltsiumivajadus on ligikaudu 1000 mg. Naistel pärast 50. eluaastat ja meestel pärast 70. eluaastat tõuseb soovituslik kogus 1200 mg lähedale, sest luude uuenemine aeglustub. Kasvueas lastel ja noorukitel on vajadus suurem, 1300 mg päevas, kuna luumass alles ehitub. Rasedatel ja imetavatel jääb vajadus enamasti 1000 kuni 1300 mg vahele olenevalt vanusest. Suurem osa kogusest on mõistlik saada toidust ning lisandiga katta vaid puudujääk.
Mis juhtub, kui kaltsiumit on liiga vähe?
Kerge ja aeglaselt kujunev kaltsiumipuudus ei anna algul tavaliselt märgatavaid sümptomeid. Organism korvab vere kaltsiumi taseme languse automaatselt, lahustades kaltsiumi luudest verre, et tagada elutähtsate funktsioonide toimimine. Aastate jooksul viib see luutiheduse languseni ning suurendab osteoporoosi ja luumurdude riski. Eriti murettekitav on pikaajaline ebapiisav tarbimine noorukitel, kelle luumass veel kasvab, ning eakatel, kelle luude uuenemine aeglustub loomulikult.
Vere kaltsiumitase võib langeda ka seedehäirete, neeruhaiguste või D-vitamiini puuduse tõttu, mistõttu on kaebuste korral oluline pöörduda arsti poole.
Kaltsiumipuuduse sümptomid
Cleveland kliiniku andmetel on kaltsium vajalik lihaste kokkutõmbumiseks ja lõdvestumiseks ning selle puudus mõjutab tervet keha. Esimeste tunnustena ilmneb sageli lihasnõrkus, krambid, valulikkus ja pingetunne lihastes.
Tüüpilisteks tunnusteks on ka tuimus ning surisemine kätes, jalgades ja suu ümbruses. Raskematel juhtudel kaasnevad pearinglus, segasus ja ajuudu. Pikaajaline puudus toob lõpuks kaasa luutiheduse languse ja osteoporoosi, mis suurendab luumurdude riski. Kuna sümptomid on mittespetsiifilised ja võivad viidata mitmele eri põhjusele, on täpse diagnoosi saamiseks vajalik vereanalüüs.
Mis aitab kaltsiumi imendumisele kaasa?
D-vitamiin on kaltsiumi soolestikus imendumise jaoks hädavajalik. NIH andmetel võib D-vitamiini puudus kaltsiumi imendumist märkimisväärselt vähendada, seega on mõistlik tagada piisav D-vitamiini tarbimine, eriti talvekuudel. Magneesium ja K2-vitamiin toetavad samuti kaltsiumi õiget kasutust organismis ning aitavad suunata kaltsiumi luudesse, mitte pehmesse koesse.
Tasub teada, et suurtes kogustes kofeiin ja liigne sool suurendavad kaltsiumi eritumist uriiniga. Kaltsiumilisandit on soovitatav võtta koos toiduga, kuna maohape soodustab imendumist. Kaltsiumkarbonaati soovitatakse võtta koos söögikorraga, kaltsiumtsitraat imendub aga ka tühja kõhuga. Korraga tasub võtta kuni 500 mg, sest suuremad annused imenduvad halvemini.
KKK
Kas kaltsiumi saab üle annustada?
Toidust saadava kaltsiumiga üleannustamine on praktiliselt võimatu. Toidulisanditest liiga suurte annuste võtmine on aga ohtlik: täiskasvanutel on talutav ülempiir 2500 mg päevas, üle 51-aastastel 2000 mg päevas. Liigsed kogused võivad põhjustada iiveldust, kõhukinnisust, neeruprobleeme ja kaltsiumi ladestumist veresoontes.
Eriti ettevaatlikud peavad olema neeruhaigusega inimesed, kelle organism ei suuda ülemäärast kaltsiumi tõhusalt eemaldada. Lisandite kasutamisel hoia päevane kogus soovitatu piires ning pea enne pikaajalise kuuriga alustamist nõu arstiga.
Kas kaltsium on oluline eri rühmadele (naised, lapsed, eakad)?
Jah, kaltsiumivajadus varieerub eluetappide järgi. Naistel kiireneb luukaotus pärast menopausi östrogeeni languse tõttu, mistõttu suureneb kaltsiumivajadus 1200 mg piirini päevas ning sageli kasutatakse kaltsiumi koos D-vitamiiniga.
Kasvueas lapsed ja noorukid vajavad 1000 kuni 1300 mg päevas, et luumassi piisavalt üles ehitada ja saavutada maksimaalne luutihedus. Eakatel väheneb kaltsiumi imendumine soolestikus looduslikult ning luumurdude risk kasvab, mistõttu on regulaarne tarbimine eriti oluline. Kaltsiumilisand on kasulik ka rasedatele, aidates vähendada preeklampsia ja enneaegse sünnituse riski.
Kas saan piisavalt kaltsiumi ilma piimatoodeteta?
Küll saab, kuid see nõuab teadlikku planeerimist. Head piimatoodevabad alternatiivid on kaltsiumiga rikastatud taimepiimad ja apelsinimahl, tumerohelised lehtköögiviljad nagu lehtkapsas ja brokkoli, mandlid, valged oad, seesamiseemned ning sardiinid ja konservlõhe koos luudega. Nende toitude regulaarne ja mitmekülgne tarbimine katab enamiku päevasest vajadusest. Veganitel ja piimavalgu talumatusega inimestel soovitatakse jälgida kaltsiumi tarbimist tähelepanelikult ning vajaduse korral kasutada sobivat toidulisandit.
Kaltsium on kehas kõige rohkem esinev mineraal ja ühtlasi luude ning hammaste peamine ehitusmaterjal. Kuna organism kaltsiumi ise ei tooda, tuleb seda saada toidust või toidulisanditest. Kaltsium toetab lisaks luude tugevusele ka südame tööd, lihaste kokkutõmbumist, närvide talitlust ja normaalset vererõhku.
Kui kaltsiumi saadakse toitumisest liiga vähe, võtab keha puudujäägi automaatselt luudest, mis aastate jooksul nõrgestab luustikku ja suurendab osteoporoosi riski.
Miks on kaltsium oluline?
Kaltsiumil on luude tugevdamise kõrval palju muid ülesandeid, millest igapäevases elus harva räägitakse. See mineraal on vajalik lihaste kokkutõmbumiseks ja lõdvestumiseks, sealhulgas südamelihase normaalseks tööks. Närvid kasutavad kaltsiumi signaalide edastamiseks kogu kehas ning hormoonide ja ensüümide vabanemiseks. Piisav kaltsiumitase aitab hoida ka vererõhku normaalsena ning toetab normaalset vere hüübimist. Kaltsium on nii ...