Filtreeri
C-vitamiin
87 tooted
Sorteeri:
Sorteeri:
Kuvatakse 32 / 87 toodet
C-vitamiin – parim tugi immuunsusele
C-vitamiin ehk askorbiinhape on vees lahustuv vitamiin, mida inimorganism ise toota ei suuda, seega peame seda iga päev toiduga või toidulisandina saama. Üleliigne kogus eritub uriiniga ega ladestu kehasse, mis tähendab, et vajame järjepidevat tarbimist. Askorbiinhape on üks tuntumaid mikrotoitaineid ja seda seostatakse eelkõige immuunsüsteemi tugevdamisega, kuid tema ülesanded organismis on palju laiemad.
Mida C-vitamiin organismile annab?
Harvardi andmetel on C-vitamiin hädavajalik kollageeni sünteesiks. Kollageen on sidekoe, luustiku, naha, kõhre ja veresoonte peamine ehitusmaterjal ning selle tootmine sõltub täielikult piisavast askorbiinhappe tasemest. C-vitamiin toetab haavade paranemist, aitab seedetraktil taimsetest allikatest pärit rauda paremini omastada ning toimib võimsa antioksüdandina, mis neutraliseerib vabu radikaale ja aeglustab oksüdatiivset stressi.
Vitamiin osaleb ka hormoonide ja neurotransmitterite moodustamises. Immuunfunktsiooni toetab see mitut pidi: koguneb neutrofiilidesse ja teistesse immuunrakkudesse, tugevdab epiteeli barjääri patogeenide vastu ning aitab kaasa nii kaasasündinud kui omandatud immuunvastuse nõuetekohasele toimimisele. Piisav C-vitamiini tase toetab ka naha tervist ja kiirendab koekahjustuste taastumist.
Millised on C-vitamiini puuduse sümptomid?
Kerge puuduse korral ilmnevad väsimus, nõrkus ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Haavad paranevad aeglasemalt, igemed võivad veritsema hakata ning nahk muutub kuivaks ja hapraks.
Raskemal juhul viib pikaajaline puudus skorbuudini, mille tunnusteks on sidekoe lagunemine, tugevalt veritsevad igemed, liigesevalu ning raske üldnõrkus. Ajalooliselt nõudis see haigus meremeeste seas palju elusid, sest pikki meresõite tehti ilma värskete puu- ja köögiviljadeta. Tänapäeval on tõsine puudus haruldane, kuid riskirühma kuuluvad suitsetajad, eakad ning ühekülgse toitumisega inimesed. Suitsetamine tarbib C-vitamiini varusid oluliselt kiiremini, mistõttu soovitatakse suitsetajatele tavapärasest 35 mg rohkem päevas. Puuduse kahtluse korral on kõige täpsem viis taseme hindamiseks vereanalüüs.
Kuidas hoida C-vitamiini taset normis?
Kõige lihtsam viis C-vitamiini taset hoida on mitmekülgne ja värske toit, sest organism seda ise ei tooda ega ladustu.
Parimad loodusliku C-vitamiini allikad on:
- Punane paprika.
- Tsitrusviljad (apelsin, greip, sidrun).
- Kiivi.
- Maasikad.
- Spargelkapsas.
- Melon.
Mitmekülgse toitumisega saab enamik inimesi vajaliku koguse kätte ilma lisanditeta. Kui toidust jääb väheks, on abiks toidulisandid.
Harvardi andmetel on täiskasvanud meestele soovitatav päevane kogus 90 mg ja naistele 75 mg. Raseduse ajal tõuseb vajadus 85 mg-ni ja imetamisel 120 mg-ni päevas. Laste soovituslikud kogused sõltuvad east: väikelastele 15–25 mg, koolieas lastele 25–45 mg ja teismelistele 65–75 mg päevas.
Toidulisandeid leidub erinevates vormides, sealhulgas tablette, kapsleid, närimistablette, pulbrit ja lastele sobivaid tilku. Täiskasvanute päevane ohutu ülempiir on 2000 mg. Harvardi andmetel langeb C-vitamiini imendumine sooles alla 50% siis, kui ühekorraga tarbitav annus ületab 1000 mg, mistõttu tasub suurem päevane kogus jaotada mitmeks väiksemaks korraks. Ülempiiri ületamine võib põhjustada kõhulahtisust, iiveldust ja suurendada neerukivide riski nendel, kes on sellele kalduvad.
Milline C-vitamiini vorm on parim: tavaline, puhverdatud, liposomaalne või Ester-C?
Tavaline askorbiinhape on kõige levinum ja taskukohasem valik ning sobib enamikule inimestele igapäevaseks tarbimiseks. Suurematel annustel võib see ärritada kõhtu, kuna on happelise iseloomuga.
Puhverdatud C-vitamiin, näiteks kaltsiumaskorbaat, on vähem happeline ja maosõbralikum. See sobib tundliku seedetraktiga inimestele, kuid ei paranda oluliselt imendumist võrreldes tavalise askorbiinhappega.
Ester-C on patenteeritud vorm, mis sisaldab kaltsiumaskorbaati koos vitamiini metaboliitidega. Uuringud näitavad, et see jääb kauem immuunrakkudesse ja eritub uriiniga aeglasemalt kui tavaline askorbiinhape, pakkudes pikemat toimet.
Liposomaalne C-vitamiin on suukaudsete lisandite hulgas parima biosaadavusega. Kliinilised uuringud on näidanud, et liposomaalsel kujul jõuab vitamiin verre ja immuunrakkudesse märkimisväärselt tõhusamalt. See valik sobib eelkõige neile, kes soovivad suuremat imendumist või kellel on tundlik seedetrakt.
KKK
Kui palju C-vitamiini peaks päevas võtma?
Täiskasvanud mehed vajavad 90 mg ja naised 75 mg päevas. Rasedatele on soovituslik 85 mg ja imetavatele emadele 120 mg. Päevane ohutu ülempiir täiskasvanutel on 2000 mg, mille ületamine võib põhjustada seedehäireid ja suurendada neerukivide riski.
Kas C-vitamiin aitab külmetuse vastu?
C-vitamiin ei enneta tavapopulatsioonis külmetust, kuid Harvardi andmetel võib regulaarne tarbimine vähemalt 200 mg päevas lühendada haiguse kestust keskmiselt 8% täiskasvanutel ja 14% lastel. Intensiivset kehalist koormust kandvate inimeste, nagu maratonijooksjate ja suusatajate, hulgas on kaitsev toime olnud märkimisväärsem.
Milline C-vitamiini vorm imendub kõige paremini?
Liposomaalne C-vitamiin on suukaudsete lisandite hulgas kõige paremini biosaadav, kuna liposoomid kaitsevad vitamiini seedetraktis ning toimetavad selle tõhusamalt verre ja rakkudesse. Tavaline askorbiinhape imendub hästi väiksemates annustes ja sobib enamikule inimestele igapäevaseks kasutamiseks suurepäraselt.
C-vitamiin ehk askorbiinhape on vees lahustuv vitamiin, mida inimorganism ise toota ei suuda, seega peame seda iga päev toiduga või toidulisandina saama. Üleliigne kogus eritub uriiniga ega ladestu kehasse, mis tähendab, et vajame järjepidevat tarbimist. Askorbiinhape on üks tuntumaid mikrotoitaineid ja seda seostatakse eelkõige immuunsüsteemi tugevdamisega, kuid tema ülesanded organismis on palju laiemad.
Mida C-vitamiin organismile annab?
Harvardi andmetel on C-vitamiin hädavajalik kollageeni sünteesiks. Kollageen on sidekoe, luustiku, naha, kõhre ja veresoonte peamine ehitusmaterjal ning selle tootmine sõltub täielikult piisavast askorbiinhappe tasemest. C-vitamiin toetab haavade paranemist, aitab seedetraktil taimsetest allikatest pärit rauda paremini omastada ning toimib võimsa antioksüdandina, mis neutraliseerib vabu radikaale ja aeglustab oksüdatiivset stressi.
Vitamiin osaleb ka hormoonide ja neurotransmitterite moodustamises. Immuunfunktsiooni toetab see ...