Kiire kohaletoimetamine
Kiire postitamine
Turvaline ostukoht
Filtreeri
Stressi leevendamiseks ja närvisüsteemi tugevdamiseks
33 tooted
Sorteeri:
Käsimüügiravimid
Magnesium Diasporal 400mg graanulid (magneesium), oranž, 20 pakki
14,99€
Käsimüügiravimid
Magnesium Diasporal 295.7 (magneesium) apelsinimaitsega, 50 pakki
22,58€
Käsimüügiravimid
Tanakan 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid, 90 tk.
20,39€
Kuvatakse 32 / 33 toodet
Kuidas vähendada stressi?
Stress on keha loomulik reaktsioon pingele. Ohu või koormuse hetkel vabanevad kortisool ja adrenaliin, mis panevad südame kiiremini lööma ja lihased pingesse. Lühiajaliselt on see kasulik. Probleem algab siis, kui pinge ei kao. Krooniline stress hoiab närvisüsteemi pidevas valmisolekus, kurnab selle varusid ja mõjutab und, seedimist, meeleolu ning südame tööd.
Kuidas stress kehale mõjub?
Stress ei jää ainult pea sisse. Pidev kortisoolitase mõjutab peaaegu kõiki elundeid ja avaldub sageli just kehalistes vaevustes, mille põhjust otsitakse mujalt. Allpool on viis kõige levinumat viisi, kuidas pikaajaline pinge end näitab. Mida kauem stress kestab, seda tõenäolisemalt lisandub kehalisi vaevusi.
Unehäired
Uinumisraskus on üks esimesi märke. Pea ei jää õhtul vaikseks ja mõtted keerlevad ringiratast, sest keha on endiselt valmisolekus. Tüüpiline on ka öine ärkamine kella kolme ja nelja paiku ning raskus uuesti uinuda.
Unepuudus omakorda tõstab stressihormoonide taset ja nii tekib ring, kus stress rikub und ja halb uni võimendab stressi. Aitab kindel magamamineku aeg, jahe ja pime magamistuba ning ekraanivaba tund enne und. Kergemate vaevuste korral sobivad taimsed unetooted, mida võib kasutada lühiajaliselt.
Seedeprobleemid
Soolestik ja aju on omavahel tihedas ühenduses, mistõttu pinge annab kiiresti tunda ka kõhus. Levinumad on kõhuvalu, puhitus, kõrvetised, kõhukinnisuse ja kõhulahtisuse vaheldumine ning isu muutused.
Stress muudab seedimise kiirust ja soolestiku tundlikkust. Ärritunud soole sündroomi vaevused süvenevad pingelisel ajal peaaegu alati. Abiks on regulaarsed söögiajad, rahulik söömine, piisav kiudaine ja vedelik. Kasu võib olla ka probiootikumidest, sest soolestiku mikrofloora mõjutab meeleolu. Kui vaevused kestavad nädalaid või lisandub verd väljaheites, tasub need arstiga läbi rääkida.
Kurnatus
Krooniline stress viib lõpuks kurnatuseni, mida sageli nimetatakse läbipõlemiseks. Väsimus ei kao ka pärast puhkust ja hommikul ärgates on tunne, nagu poleks üldse maganud.
Sellega kaasnevad keskendumisraskused, mäluprobleemid, ärrituvus ja huvi kadumine asjade vastu, mis varem rõõmu pakkusid. Keha ei suuda enam pidevat koormust kompenseerida. Ainus tõeline lahendus on koormuse vähendamine, sest ükski preparaat ei asenda puhkust. Toetavalt aitavad magneesium ja B-rühma vitamiinid. Kui kurnatus on sügav, tasub tööandjaga rääkida koormuse ajutisest vähendamisest.
Südameprobleemid
Stressi ajal tõusevad pulss ja vererõhk. Lühiajaliselt taastub kõik kiiresti, kuid pidev pinge hoiab vererõhu püsivalt kõrgemal ja koormab veresooni.
Sageli kurdetakse südamekloppimist, ebaregulaarset südamelööki või pigistustunnet rinnus. Enamasti on need pinge tagajärg, kuid neid ei tohi ise diagnoosida. Kõrge vererõhk tuleks üle mõõta ka rahulikul ajal, sest üksik kõrge näit ei tähenda veel haigust. Kui rinnus on valu, mis kiirgub kätte või lõuga, kaasneb õhupuudus või tugev higistamine, tuleb kohe kutsuda kiirabi.
Paanika ja ärevus
Ärevus on stressi vaimne pool, mis püsib ka siis, kui väline põhjus on möödas. Paanikahoog on selle äkiline vorm: mõne minutiga tekib tugev hirm, südamepekslemine, õhupuudus, värisemine ja tunne, et kaotad kontrolli.
Hoog kestab enamasti mõne minuti ja ei ole ohtlik, kuigi tundub hirmutav. Aitab aeglane hingamine, kus väljahingamine on sissehingamisest pikem. Korduvate hoogude korral tasub pöörduda spetsialisti poole, sest ärevushäire on hästi ravitav nii teraapia kui ka vajaduse korral ravimitega.
Kuidas närvisüsteemi rahustada?
Kõige rohkem aitavad lihtsad ja korduvad asjad: regulaarne uni, liikumine, värskes õhus viibimine ja päeva jooksul lühikesed pausid. Aeglane sügav hingamine, venitused ja jalutuskäik langetavad kortisooli taset kiiresti.
Apteegist saab tuge taimsetest preparaatidest, millest tuntuim on palderjan, lisaks sidrunmeliss, humal ja passiflora. Need rahustavad õrnalt ega tekita sõltuvust. Magneesium aitab lihaseid ja närve lõdvestada ning B-rühma vitamiinid toetavad närvisüsteemi tavapärast tööd. Uinumisraskuse korral kasutatakse melatoniini. Tugevama toimega rahustid on retseptiravimid, mida määrab arst.
Kui kaua võtab närvisüsteemil kroonilisest stressist taastuda?
Kindlat tähtaega ei ole. Kergema pinge järel taastub tasakaal mõne nädalaga, sügava kurnatuse korral võib kuluda mitu kuud. Taastumist kiirendavad koormuse vähendamine, korrapärane uni, liikumine ja tugivõrgustik. Oluline on mitte oodata, et kõik korraga korda läheks, sest taastumine käib lainetena.
Stressi sümptomid
Levinumad on pinges lihased, peavalu, unehäired, ärrituvus, keskendumisraskused, kõhuvaevused, südamekloppimine ja pidev väsimus. Sageli lisanduvad hammaste kokkusurumine ja sagedasemad külmetused.
Millal pöörduda arsti või psühholoogi poole?
Abi tasub otsida, kui ärevus või pinge kestab üle mitme nädala, segab tööd, und või suhteid. Sama kehtib korduvate paanikahoogude, pideva kurnatuse ja meeleolu languse kohta.
Kohest abi vajab olukord, kus tekivad mõtted enda vigastamisest. Perearst on hea esimene samm ja saab vajaduse korral edasi suunata.
KKK
Kuidas rahustada närvisüsteemi enne magamaminekut?
Aitab kindel õhturutiin: hämaram valgus, ekraanid kõrvale tund enne und, jahe tuba ja midagi rahulikku, näiteks lugemine või soe dušš. Mõtete paberile kirjutamine aitab pead tühjendada.
Kas hingamisharjutused vähendavad ärevust?
Jah. Aeglane hingamine, kus väljahingamine on pikem kui sissehingamine, aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ja alandab pulssi juba mõne minutiga. Lihtne võte on hingata sisse neli ja välja kuus sekundit.
Kas krooniline stress võib närvisüsteemi kahjustada?
Pikaajaline kõrge kortisoolitase mõjutab aju piirkondi, mis vastutavad mälu ja emotsioonide eest, ning suurendab ärevuse ja depressiooni riski. Enamasti on muutused pöörduvad, kui koormus väheneb ja keha saab taastuda.
Stress on keha loomulik reaktsioon pingele. Ohu või koormuse hetkel vabanevad kortisool ja adrenaliin, mis panevad südame kiiremini lööma ja lihased pingesse. Lühiajaliselt on see kasulik. Probleem algab siis, kui pinge ei kao. Krooniline stress hoiab närvisüsteemi pidevas valmisolekus, kurnab selle varusid ja mõjutab und, seedimist, meeleolu ning südame tööd.
Kuidas stress kehale mõjub?
Stress ei jää ainult pea sisse. Pidev kortisoolitase mõjutab peaaegu kõiki elundeid ja avaldub sageli just kehalistes vaevustes, mille põhjust otsitakse mujalt. Allpool on viis kõige levinumat viisi, kuidas pikaajaline pinge end näitab. Mida kauem stress kestab, seda tõenäolisemalt lisandub kehalisi vaevusi.
Unehäired
Uinumisraskus on üks esimesi märke. Pea ei jää õhtul vaikseks ja mõtted keerlevad ringiratast, sest keha on endiselt valmisolekus ...