Kilpnäärme jaoks

Kilpnääre on liblikakujuline nääre kaela esiküljel hingetoru ees. Kuigi see kaalub vaid umbes 20 grammi, mõjutab see peaaegu iga rakku kehas. Kilpnääre toodab hormoone türoksiini ehk T4 ja trijodotüroniini ehk T3, mille valmistamiseks vajab ta joodi ja aminohapet türosiini.

Hormoonide tootmist juhib ajuripats hormooniga TSH, mis annab kilpnäärmele käsu rohkem või vähem toota.

Kilpnäärme häired on Eestis üsna levinud ja puudutavad naisi mitu korda sagedamini kui mehi. Sageli arenevad vaevused aeglaselt ja neid peetakse ekslikult väsimuseks või vananemiseks. Just seepärast tasub teada, mida kilpnääre teeb, mida analüüsivastuse numbrid tähendavad ja millal oleks mõistlik lasta verd kontrollida.

Kilpnäärmehormoonid aitavad:

• Reguleerida ainevahetust: Hormoonid määravad, kui kiiresti keha toidust energiat toodab. Hormoonide vähesusel ainevahetus aeglustub ja kaal kipub tõusma, liigsel tootmisel kaal langeb.
• Hoida kehatemperatuuri: Hormoonid mõjutavad soojuse tootmist, mistõttu alatalitluse korral on inimesel pidevalt külm ja ületalitluse korral kuum ning higine.
• Juhtida südame tööd: Hormoonid mõjutavad südame löögisagedust ja vererõhku. Vähesuse korral pulss aeglustub, liiasuse korral tekivad kiire pulss ja rütmihäired.
• Toetada aju talitlust: Kilpnääre mõjutab keskendumisvõimet, mälu ja meeleolu. Alatalitlus avaldub sageli ajuudu, ületalitlus ärevusena.
• Soodustada kasvu ja arengut: Lapse aju ja luustiku areng sõltub kilpnäärmehormoonidest, mistõttu on raseduse ajal piisav joodi saamine eriti oluline.
• Mõjutada enesetunnet ja energiataset: Kilpnääre annab kehale tempo ja selle nihkudes muutuvad ka uni ning töövõime.

Mida tähendavad TSH, vaba T4 ja vaba T3 väärtused?

TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon on kõige tundlikum näitaja ja seetõttu esimene analüüs, mille arst tellib. See tuleb ajuripatsist, mitte kilpnäärmest, ja töötab vastupidi: kõrge TSH viitab alatalitlusele, madal TSH ületalitlusele. Tavapärane vahemik jääb ligikaudu 0,4 ja 4,0 mIU/l vahele.

Vaba T4 näitab, kui palju on veres kasutusvalmis türoksiini. Referentsvahemik jääb enamasti umbes 9 ja 22 pmol/l vahele. Vaba T3 on hormooni aktiivne vorm, mille tavapärane vahemik on ligikaudu 3,1 kuni 6,8 pmol/l.

Iga labor kasutab veidi erinevaid piire, seega vaata alati oma analüüsivastuse juurde märgitud vahemikku. Tulemusi hindab arst koos sümptomitega, sest ainult numbrite järgi ravi ei alustata.

Kilpnäärmehäirete sümptomid

Kilpnäärme vaevused on salakavalad, sest sümptomid on hajusad ja neid aetakse kergesti segamini stressi või väsimusega. Levinumad on püsiv väsimus, seletamatu kaalumuutus, meeleolukõikumised, unehäired ja külma- või kuumatundlikkus.

Sageli lisanduvad kuiv nahk, juuste hõrenemine, rabedad küüned, kõhukinnisus või vastupidi sage roojamine, lihasnõrkus ja käte värisemine. Naistel võib muutuda menstruaaltsükkel ja tekkida raskusi rasestumisega. Mõnikord on näha ka kaela eesosa turset ehk struumat. Kui mitu neist märkidest esineb korraga ja püsib nädalaid, tasub lasta teha vereanalüüs. Sageli märkab muutust kõigepealt lähedane, sest inimene ise harjub aeglaselt tekkinud enesetundega. Rohkem märkidest saad lugeda meie blogist.

Ala- ja ületalitluse erinevus

Hüpotüreoos ehk alatalitlus tähendab, et kilpnääre toodab hormoone liiga vähe. Ainevahetus aeglustub ja keha justkui vaikselt pidurdab. Tüüpilised sümptomid on väsimus, kaalutõus, külmatunne, kuiv nahk, juuste väljalangemine, kõhukinnisus, aeglane pulss, meeleolu langus ja ajuudu. Analüüsis on TSH kõrge ja vaba T4 madal. Alatalitlus on tunduvalt sagedasem kui ületalitlus ja seda ravitakse asendusraviks mõeldud hormooniga, mida võetakse tavaliselt eluaeg. Tablett tuleb sisse võtta hommikul tühja kõhuga, sest toit ja mõned mineraalid vähendavad selle imendumist.

Hüpertüreoos ehk ületalitlus tähendab, et hormoone toodetakse liiga palju ja keha töötab pidevalt kiirendatud tempos. Sümptomid on justkui vastupidised: kaalulangus hoolimata heast isust, kiire või ebaühtlane pulss, kuumatunne ja higistamine, ärevus, rahutus, unetus, käte värin ja sage roojamine. Analüüsis on TSH madal ning vaba T4 ja T3 kõrged. Ravivõimalusteks on hormooni tootmist pärssivad ravimid, radioaktiivne jood või operatsioon. Ravimata ületalitlus koormab südant ja luid, seega vajab see kiiret tähelepanu.

Kilpnäärme autoimmuunhaigused

Enamiku kilpnäärme häirete taga on autoimmuunprotsess, mille korral immuunsüsteem ründab keha enda kudet. Kaks levinumat on Hashimoto tõbi ja Gravesi tõbi, mis mõlemad esinevad naistel märksa sagedamini.

Hashimoto tõbi

Hashimoto tõbi ehk krooniline autoimmuunne türeoidiit on alatalitluse kõige sagedasem põhjus. Immuunsüsteem toodab antikehi, mis ründavad kilpnäärme kude ja kahjustavad seda aastate jooksul järk-järgult. Kilpnääre kaotab tasapisi võime piisavalt hormoone toota. Haigus areneb aeglaselt ja alguses ei pruugi sümptomeid ollagi. Hiljem lisanduvad väsimus, kaalutõus, külmatunne, kuiv nahk, juuste väljalangemine, kõhukinnisus ja meeleolu langus.

Kael võib olla kergelt paistes või tunda survet. Kulmude välisserva hõrenemine on samuti tuntud märk. Kuna muutus tuleb aeglaselt, peavad paljud seda lihtsalt vananemiseks või läbipõlemiseks.

Vereanalüüsis on tüüpiline pilt kõrge TSH ja madal või normi alumises servas vaba T4. Diagnoosi kinnitavad kilpnäärme antikehad, eelkõige TPO-antikehad, mis on enamikul haigetest kõrged. Ravi on hormoonasendus, mille annust kohandatakse analüüside järgi. Haigus on naistel oluliselt sagedasem ja esineb sageli suguvõsas. Hashimoto tõbe ei saa välja ravida, kuid õige annuse korral on enesetunne tavaliselt hea ja elukvaliteet tavapärane.

Gravesi tõbi

Gravesi tõbi on ületalitluse kõige sagedasem põhjus. Immuunsüsteem toodab antikehi, mis jäljendavad TSH toimet ja sunnivad kilpnääret pidevalt hormoone tootma, hoolimata sellest, et neid on juba küllalt.

Tüüpilised sümptomid on kaalulangus hea isu juures, kiire südamerütm, kuumatunne, higistamine, ärevus, unetus, käte värin ja lihasnõrkus. Osal patsientidest tekivad silmadega seotud vaevused. Kael võib olla ühtlaselt suurenenud. Silmamuutused ei sõltu otseselt hormoonide tasemest ja neid süvendab suitsetamine, seega on loobumine eriti oluline.

Analüüsis on TSH väga madal või mõõtmispiirist allpool ning vaba T4 ja vaba T3 kõrged. Diagnoosi kinnitavad TSH-retseptori antikehad ehk TRAb. Ravi valib arst: alustatakse tavaliselt hormoonitootmist pärssivate ravimitega ja vajaduse korral lisandub radioaktiivse joodi ravi või operatsioon. Osal patsientidest jääb haigus pärast ravikuuri püsivalt taandunud olekusse, teistel läheb kilpnääre hiljem alatalitlusse ja siis on vaja hormoonasendust.

KKK

Kas kilpnäärmehaigust saab ennetada?

Autoimmuunhaigusi ei ole võimalik täielikult ennetada, sest suur osa riskist tuleb pärilikkusest. Küll aga saab toetada kilpnäärme tavapärast tööd: piisav jood toidus, seleen, tsink ja D-vitamiin, suitsetamisest loobumine ning stressi maandamine. Kilpnäärme jaoks mõeldud toidulisandeid leiad apteegist, kuid need ei asenda ravi. Kui suguvõsas esineb kilpnäärmehaigusi, tasub taset aeg-ajalt kontrollida.

Kui tihti tuleks kilpnäärme vereanalüüse korrata?

Ravi alustamisel või annuse muutmisel kontrollitakse TSH-d kuue kuni kaheksa nädala pärast. Kui tase on stabiilne ja enesetunne hea, piisab enamasti kontrollist kord aastas. Raseduse ajal tehakse analüüse tihedamini, sest hormoonivajadus muutub kiiresti. Täpse sageduse otsustab arst. Sobivaid vitamiine ja mineraale saad mugavalt tellida internetaptieka.lv/et veebipoest, kus saad koostist võrrelda ja apteekrilt nõu küsida.