Seedeelundkond

Seedeelundkond algab suust ja lõpeb pärasoolega. Sinna kuuluvad söögitoru, magu, peen- ja jämesool, maks, sapipõis ning kõhunääre. Selle ülesanne on lagundada toit osadeks, mida keha suudab omastada, ja väljutada.

Soolestikus elab ka triljoneid baktereid ehk mikrobioom, mis mõjutab lisaks seedimisele immuunsust, meeleolu ja energiataset. Umbes 70 protsenti immuunsüsteemist paikneb just soolestikus. Kui seedimine ei tööta hästi, ei saa keha toidust kõike vajalikku kätte ja see annab endast varem või hiljem märku.

Kehva seedimise sümptomid

• Sage puhitus tähendab, et kõht paisub eriti pärast söömist, sageli kiudainete, gaase tekitava toidu või düsbioosi tõttu.
• Gaasid on seedimise loomulik osa, kuid ülemäärane hulk viitab sellele, et osa toidust käärib soolestikus.
• Kõhuvalu või krambid tekivad soolelihaste kokkutõmmetest ning võivad viidata ärritunud soole sündroomile või toidutalumatusele.
• Kõrvetised ja happe tagasivool tekivad, kui maohape tõuseb söögitorusse ja põhjustab põletustunnet rinnaku taga.
• Kõhukinnisus tähendab harva või rasket roojamist, mille tavalisim põhjus on vähene kiudaine, vedelik või liikumine.
• Kõhulahtisus on vedel väljaheide, mis viitab nakkusele, talumatusele või ärritusele ning võib kiiresti tekitada vedelikupuuduse.
• Kõhukinnisuse ja kõhulahtisuse vaheldumine on tüüpiline ärritunud soole sündroomi tunnus.
• Iiveldus või oksendamine viitavad mao ärritusele, nakkusele, sapiprobleemidele või liiga rasvasele toidule.
• Muutused roojamisharjumustes, näiteks uus sagedus või kuju, mis püsib üle paari nädala, vajavad arsti hinnangut.
• Veri väljaheites võib tulla hemorroididest või lõhest, kuid alati tuleb välistada tõsisemad põhjused.
• Seletamatu kaalulangus tähendab kaalu vähenemist ilma dieedita ja see on alati märk, mida ei tohi eirata.
• Isutus või kiire täiskõhutunne viitavad mao aeglasele tühjenemisele või põletikule.
• Väsimus on sage kaaslane, sest kehv imendumine jätab keha toitaineteta ja energiata.
• Halb hingeõhk võib tulla suuhügieenist, kuid ka refluksist või mao bakterist Helicobacter pylori.
• Toidutalumatus, näiteks laktoosi- või gluteenitundlikkus, annab märku puhituse, valu ja kõhulahtisusega pärast kindlaid toite.

Mis võib mõjutada soolestiku tervist?

Kõige rohkem mõjutab soolestikku toit. Vähene kiudaine, palju töödeldud toitu, suhkrut ja alkoholi kahjustavad mikrobioomi ning soodustavad põletikku. Mitmekesine taimne toit teeb vastupidist ja toidab kasulikke baktereid.

Suur mõju on stressil. Soolestik ja aju on ühenduses närvide ja hormoonide kaudu, mistõttu pinge ajal seedimine aeglustub või kiireneb. Sama teeb ka unepuudus, sest mikrobioomil on oma ööpäevarütm.

Antibiootikumid hävitavad koos haigusetekitajatega ka kasulikke baktereid ning tasakaalu taastumine võtab aega. Ka mõned valuvaigistid võivad limaskesta ärritada. Vähene liikumine aeglustab soole tööd, suitsetamine ja rohke alkohol kahjustavad limaskesta.

Rolli mängivad ka vanus, geenid ja põetud sooleinfektsioonid. Vee joomine on lihtne, kuid oluline: ilma vedelikuta ei toimi ka kiudained. Söömise viis loeb samuti. Kiirustades ja liikvel olles söödud eine on halvemini seeditud, sest närimine on seedimise esimene samm ning rahulik söögikord annab kehale aega tööd alustada.

Toidud parema soolestiku tervise heaks

Probiootikumid on elusad kasulikud bakterid, mis aitavad taastada mikrobioomi tasakaalu. Neid leidub toidulisandites ja hapendatud toitudes ning need on eriti kasulikud pärast antibiootikumikuuri.

Hapendatud toidud, näiteks keefir, hapukapsas, hapukurk, kombucha ja maitsestamata jogurt, sisaldavad looduslikke piimhappebaktereid. Alusta väikeste kogustega, et kõht harjuks.

Kiudainerikas toit on mikrobioomi peamine kütus. Täisteratooted, kaunviljad, marjad, puu- ja köögiviljad ning seemned aitavad hoida roojamise korrapärase ja toidavad kasulikke baktereid. Täiskasvanu vajab ligikaudu 25 kuni 35 grammi kiudaineid päevas.

Prebiootikumid on kiudained, millest bakterid otseselt toituvad. Neid leidub sibulas, küüslaugus, porrulaugus, spargelkapsas, banaanis ja kaerahelvestes. Kõige rohkem kasu annab mitmekesisus, sest eri bakteritüved vajavad eri toitu. Hea eesmärk on süüa nädalas umbes kolmkümmend eri taimset toitu.

Kasu on ka polüfenoolirikkast toidust, näiteks marjadest, rohelisest teest ja oliiviõlist, ning oomega-3 rasvhapetest, mis vähendavad põletikku. Soolestikku toetavaid tooteid leiad internetaptieka.lv/et veebipoest, kus saad koostist võrrelda ja apteekrilt nõu küsida.

Kehva toitainete imendumise märgid

Rabedad juuksed või küüned viitavad valgu, raua, biotiini või tsingi nappusele. Kuiv nahk tekib rasvhapete ja A- või E-vitamiini puudusel. Sagedased suuhaavandid on tuntud raua, B12 ja foolhappe vaeguse märk.

Rauavaegusaneemia tekib siis, kui raud ei imendu piisavalt, ning avaldub väsimuse ja kahvatusena. Lihasnõrkus viitab valgu, D-vitamiini, magneesiumi või kaaliumi puudusele.

Kergesti tekkivad verevalumid räägivad C- või K-vitamiini nappusest. Laiem vitamiinipuudus tekib sageli koos, sest kahjustunud soolestik ei ima korralikult ühtegi toitainet. Rohkem rauapuudusest saad lugeda meie blogist.

Millised haigused võivad kehvast seedimisest tekkida?

Kõige levinum on ärritunud soole sündroom ehk IBS, mille korral vahelduvad kõhuvalu, puhitus, kõhukinnisus ja kõhulahtisus, kuid soolestik ise on terve. Sagedane on ka gastroösofageaalne reflukshaigus, kus maohape tõuseb korduvalt söögitorusse ja võib limaskesta kahjustada.

Maohaavand tekib enamasti Helicobacter pylori või valuvaigistite tõttu. Põletikulised soolehaigused, nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit, on autoimmuunsed ja vajavad püsivat ravi. Tsöliaakia on gluteenitalumatus, mis kahjustab peensoole hatte ja häirib imendumist.

Pikaajaline kehv seedimine võib viia ka aneemia, osteoporoosi ja nõrgenenud immuunsuseni, sest keha ei saa kätte vajalikke toitaineid. Divertikuloos ehk soolesopistised tekivad sageli aastatepikkuse kiudainevaeguse tagajärjel. Kui vaevused kestavad üle paari nädala, esineb verd väljaheites või kaal langeb ilma põhjuseta, tuleb pöörduda arsti poole.