Probiootikumid

Probiootikumide ehk heade bakterite olulisus meie tervisele

Inimese keha on koduks erinevatele mikroorganismidele, millest suur osa elab meie soolestikus. Need moodustavad keeruka ning olulise ökosüsteemi, mida kutsutakse mikrobioomiks. Kuigi neid pole palja silmaga näha, mõjutavad need igapäevaselt meie enesetunnet, ainevahetust, immuunsust ja isegi meeleolu. Juba meditsiiniajaloo alguses ütles Hippokrates, et paljud haigused saavad alguse just seedetraktist ning tänapäevased uuringud kinnitavad selle tarkusetera paikapidavust.

Soolestiku tasakaalu mõjutavad meie elustiil, toitumine, ravimid ja stress. Kui sealsed bakterid ei ole omavahel tasakaalus, võib see põhjustada seedehäireid, väsimust, nahaprobleeme ja suurendada organismi vastuvõtlikkust haigustele. Siin tulevadki mängu probiootikumid, mis aitavad mikrobioomil tasakaalus püsida.

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis toetavad inimese tervist, eeskätt seedetrakti tasakaalu. Need bakterid elavad meiega sümbioosis ning täidavad kehas kindlaid ülesandeid. Kõige tuntumad probiootikumide perekonnad on Lactobacillus ja Bifidobacterium.

Tervel inimesel on mitmekesine mikrofloora. See tähendab, et kasulikke baktereid on piisavalt, et hoida kahjulikud bakterid kontrolli all ning toetada toidu seedimist, toitainete imendumist ja organismi kaitsemehhanisme. Kui aga probiootikumide tase kehas on langenud, näiteks antibiootikumiravi, kehva toitumise või kroonilise stressi tõttu, võib see negatiivselt kogu organismi toimimist mõjutada.

Erinevalt ravimitest ei ole probiootikumide eesmärk võidelda mingi kindla haiguse vastu, vaid aidata taastada mikrobioomi loomulik tasakaal. Probiootikumid tegutsevad seedesüsteemis lokaalselt ning on organismile tavaliselt hästi talutavad. Neid saab nii toidust kui toidulisanditest. Toidulisandina tasub neid juurde võtta vajaduspõhiselt, siis kui mikrofloora on mingil põhjusel häiritud.

Mis vahe on probiootikumidel ja prebiootikumidel?

Mõisted probiootikumid ja prebiootikumid aetakse sageli segi või peetakse neid ühe ja sama asja erinevateks nimetusteks, kuid tegelikult täidavad need organismis erinevaid rolle.

Probiootikumid on kasulikud elusad bakterid, mida inimene saab toidust ja toidulisanditest. Nagu eelnevalt mainitud, on nende peamine ülesanne toetada seedetrakti mikrofloorat ehk aidata säilitada tasakaalu, tõrjuda kahjulikke mikroobe ning soodustada seedimist ja toitainete omastamist.

Prebiootikumid seevastu ei ole bakterid, vaid ained, mida inimene ise ei seedi ega kasuta otseseks energia saamiseks. Küll aga on need probiootikumidele justkui toiduks. Prebiootikumid loovad soolestikus sobiva keskkonna, milles kasulikud bakterid saavad kasvada ja paljuneda, ning toetavad seeläbi probiootikumide tõhusamat toimimist.

Tervise seisukohalt on mõlemad olulised, sest ilma prebiootikumideta ei saa probiootikumid püsivalt toimida. Hea seedetervise toetamiseks tasub oma toidulauale lisada nii looduslikke probiootikume (nt kääritatud toidud) kui ka kiudaineterikkaid toite, mis toimivad prebiootikumidena.

Probiootikumid toidus ja toidulisandites

Eriti rikkalikult leidub probiootikume fermenteeritud ehk kääritatud toiduainetes, kus probiootilised mikroorganismid on looduslikult tekkinud või spetsiaalselt juurde lisatud.

Kõige tuntumad probiootikumide allikad on hapendatud piimatooted, näiteks keefir, jogurt, hapupiim ja jogurtijoogid, mis sisaldavad tihti erinevaid Lactobacillus- ja Bifidobacterium-liike. Nende valimisel tasub pakendilt vaadata, kas seal on märgitud elusate piimhappebakterite olemasolu, mida võibki pakendilt leida sõnadega „lacto“ või „bifido“. Samas võiks vältida väga pika säilivusajaga tooteid, kuna need sisaldavad üldjuhul vähem elusaid baktereid.

Lisaks piimatoodetele on headeks probiootikumide allikateks hapendatud köögiviljad, näiteks hapukurgid, aga ka kääritatud aasiapärased toidud nagu kimchi. Nendes leidub seedimist toetavaid kasulikke ensüüme ja vitamiine ning need tooted rikastavad meie mikrofloorat.

Kui toitumine ei ole piisavalt mitmekesine või menüüs puuduvad fermenteeritud toidud, võib tekkida vajadus probiootikume lisaks toidulisandina võtta. Valikus on erinevaid vorme: kapslid, tabletid, pulbrid, siirupid või tilgad, millest saad oma eelistuste ja vajaduste järgi sobiva välja valida. Väikestele lastele ja imikutele sobivad eriti hästi tilgad, sest neid on lihtne toidu sisse segada.

Valida tuleks kvaliteetne ja usaldusväärne probiootikum, mis sisaldab piisaval hulgal erinevaid bakteritüvesid ja on valmistatud vastavalt toiduohutuse standarditele. Hea lisand peaks sisaldama nii Lactobacillus- kui ka Bifidobacterium-tüüpi baktereid.

Millal ja kellele on probiootikumidest abi?

Elustiil, toitumine ja ravimid mõjutavad tugevalt bakterite tasakaalu soolestikus. Probiootikume tasub kasutada näiteks järgmistes olukordades:

• pärast antibiootikumikuuri;
• sagedaste seedehäirete korral (nt puhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus);
• viirus- ja külmetushaiguste perioodil immuunsuse toetamiseks;
• naha seisundi parandamiseks (akne, ekseem);
• stressi, unetuse või meeleolukõikumiste korral.

Probiootikumidest võib kasu olla igas vanuses inimestele. Beebidele sobivad hästi probiootilised tilgad, lastele ja täiskasvanutele aga kapslid, pulbrid või siirupid. Lastele sobivate toodete valimisel tuleb kindlasti arvestada vanusele vastava koostise ja annusega. Raseduse ja imetamise ajal võivad probiootikumid samuti seedimise ja immuunsüsteemi tasakaalu hoidmisel heaks toeks olla.

Naiste intiimtervis

Kuigi probiootikume seostatakse eelkõige seedimise ja soolestiku tervisega, on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud ka nende rollile naiste intiimtervise toetamisel. Tupe mikrofloora koosneb looduslikult erinevatest mikroorganismidest, mille seas domineerivad piimhappebakterid. Need bakterid aitavad tupes säilitada sellist keskkonda, mis takistab kahjulike mikroobide levikut. Kui piimhappebakterite hulk väheneb, võib tekkida soodne keskkond erinevate probleemide tekkeks, nagu bakteriaalne vaginoos, tupeseen või trihhomonoos.

Kuigi tõsisemate sümptomite korral tuleks kindlasti günekoloogi poole pöörduda, on teadlik toitumine ja probiootikumide tarvitamine oluline osa nende ennetamisest.

Kas probiootikumid sobivad lastele ja imikutele?

Lapse soolestiku mikrofloora kujuneb välja esimestel eluaastatel ning just sel perioodil pannakse alus kogu edasise elu immuunsüsteemi ja seedimise toimimisele. Vastsündinutel on mikrobioom algselt üsna tundlik. Lastele probiootikumide andmine aitab kaasa tasakaalustatud mikrofloora kujunemisele.

Paljud lastearstid peavad probiootikumide kasutamist imikueas kasulikuks ka kõhukinnisuse, gaaside, koolikute või kõhulahtisuse leevendamiseks. Kuna lapse seedesüsteem alles kohaneb ümbritseva maailmaga, võivad probiootikumid aidata vältida ebamugavustunnet ja seedimist toetada.

Kahe aastaseks saades muutub lapse mikrobioom täiskasvanu omaga sarnaseks, kuid uute toitude, keskkondade ja mikroorganismidega kohanemine jätkub. Probiootikumide tarvitamine toetab lapse organismi vastupanuvõimet erinevate viiruste suhtes ning aitab immuunsüsteemi tugevdada.

Probiootikumide kasutamise ohutus

Tervete inimeste puhul on probiootikumide kasutamine üldiselt ohutu ning kõrvaltoimed tekivad harva. Allergilisi reaktsioone tekib väga harva, aga võib esineda kerget gaaside tekkimist..

Teatud terviseprobleemide korral (nt immuunpuudulikkus, südameklapid, tsentraalsed veenikateetrid) peaks olema probiootikumide suhtes ettevaatlik. Kui kuulud riskirühma või võtad kindlaid ravimeid, tasub enne probiootikumide kasutamist arstiga nõu pidada.

Kui otsid kogu perele sobivaid probiootikume, leiad lai valiku kvaliteetseid tooteid meie e-apteegist. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja täisväärtuslikku toitumist.