Kiire kohaletoimetamine
Kiire postitamine
Turvaline ostukoht
Filtreeri
D-vitamiin
100 tooted
Sorteeri:
Sorteeri:
8,75€
14,59€
(40% vähem)
30 päeva parim hind: 14,56€ (-40%)
6,54€
11,89€
(45% vähem)
30 päeva parim hind: 11,89€ (-45%)
20,79€
31,99€
(35% vähem)
30 päeva parim hind: 22,39€ (-8%)
11,21€
20,39€
(45% vähem)
30 päeva parim hind: 20,39€ (-46%)
9,56€
17,39€
(45% vähem)
30 päeva parim hind: 17,39€ (-46%)
10,44€
18,99€
(45% vähem)
30 päeva parim hind: 18,99€ (-46%)
6,04€
10,99€
(45% vähem)
30 päeva parim hind: 10,99€ (-46%)
7,13€
11,89€
(40% vähem)
30 päeva parim hind: 7,73€ (-8%)
13,10€
15,41€
(15% vähem)
30 päeva parim hind: 11,40€ (+15%)
6,83€
11,39€
(40% vähem)
30 päeva parim hind: 5,69€ (+21%)
9,47€
15,79€
(40% vähem)
30 päeva parim hind: 15,79€ (-41%)
16,77€
33,55€
(50% vähem)
30 päeva parim hind: 15,10€ (+12%)
7,80€
12,00€
(35% vähem)
30 päeva parim hind: 12,00€ (-35%)
7,80€
12,00€
(35% vähem)
30 päeva parim hind: 12,00€ (-35%)
(0)
Toidulisandid
Olimp Labs Gold - Vit D3 4000IU suukaudsed õunamaitselised tabletid, 30 tabletti
12,59€
9,79€
13,99€
(30% vähem)
30 päeva parim hind: 13,99€ (-31%)
19,37€
22,79€
(15% vähem)
30 päeva parim hind: 22,79€ (-16%)
9,45€
13,50€
(30% vähem)
30 päeva parim hind: 13,50€ (-31%)
15,99€
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Kuvatakse 100 / 100 toodet
Miks peab hoolitsema oma D-vitamiini taseme eest?
D‑vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja hormoon, mida organism toodab naha UVB‑kiirguse mõjul. See aitab kehal omastada kaltsiumi ja fosforit ning on hädavajalik luude ja hammaste tervise jaoks. Laboriuuringud viitavad, et vitamiin D võib aeglustada vähirakkude kasvu, toetada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku, ent põhjuslikke seoseid krooniliste haigustega pole kinnitatud.
Eestis esineb puudust sageli, sest pikk talv ja vähe päikesevalgust piiravad vitamiini sünteesi. Risk suureneb vanusega, tumeda naha, rasvumise, madala rasvase kala ja rikastatud piimatoodete tarbimise ning teatud haiguste tõttu. Täiskasvanutele soovitatakse 600 RÜ, üle 70 aasta vanustel 800 RÜ päevas. Oluline on mõõdukuse hoidmine, sest liigsed annused võivad põhjustada hüperkaltseemiat ja neerukivide riski. Kuna looduslikke allikaid on vähe ja toit ei pruugi katta vajadust, kasutatakse sageli lisandeid. Sageli pole puudusel nähtavaid sümptomeid, mistõttu vereproov on parim viis taseme hindamiseks.
D‑vitamiini puuduse sümptomid
Vitamiin D puuduse tunnused võivad olla mittespetsiifilised. Rasketel juhtudel lastel tekib rahhiit, mis põhjustab valulikku luude kõverdumist ja lihasnõrkust. Täiskasvanutel võivad ilmneda väsimus, luuvalu, lihaste nõrkus või krambid ja meeleolumuutused, näiteks depressioon.
Osa inimesi ei pruugi sümptomeid märgata, mistõttu avastatakse vaegus alles vereanalüüsi kaudu või luude nõrgenedes.
Kuidas määrata D‑vitamiini taset?
D‑vitamiini taset hinnatakse vereprooviga, mis mõõdab 25‑hüdroksüvitamiin D sisaldust. Enamikul tervetel inimestel ei ole regulaarne testimine vajalik, kuid riskirühmadele soovitatakse seda. Institute of Medicine leiab, et tasemed üle 20 ng/mL (50 nmol/L) tagavad luude tervise ning alla selle on puudus.
Endokrinoloogia Selts soovitab ohutuse tagamiseks vahemikku 40 kuni 60 ng/mL. Testi tulemuse põhjal otsustab tervishoiutöötaja, kas ja kui palju toidulisandit on vaja.
Kui palju D‑vitamiini organism vajab?
Uuringute põhjal on täiskasvanute soovituslik päevane tarbimine 600 RÜ (15 µg), üle 70 aasta vanustel inimestel 800 RÜ (20 µg) päevas. Üle 9 aasta vanustel lastel ja täiskasvanutel on ohutu ülempiir 4000 RÜ päevas. Rasedad ja imetavad naised vajavad umbes 600 RÜ.
D‑vitamiini annustamine
Vitamiin D toidulisandeid soovitatakse võtta iga päev väikese annusena. Enamikul tervetel täiskasvanutel vajab 600 kuni 800 RÜ päevas, kuid riskirühmades, näiteks raseduse ajal või vaeguse korral, võidakse soovitada 1000 kuni 2000 RÜ päevas. D‑vitamiini ülempiir on 4000 RÜ, mille ületamine võib põhjustada hüperkaltseemiat ja neerukive. Annustamise valikul tuleks arvestada vanust, kehamassi ja arsti soovitusi.
Kust saada D‑vitamiini?
Naha kokkupuude päikesega on peamine vitamiin D allikas, kuid UVB‑kiirguse puudumise või päikesekaitse kasutamise tõttu ei pruugi see piisata. Looduslikke allikaid on vähe: rasvane kala (lõhe, makrell, sardiinid), veisemaks, munakollane ja päikesekuivatatud seened on rikkad vitamiinist. Mitmeid piimatooteid, teravilju ja mahlu on rikastatud vitamiiniga. Kuna toidust vajalikku kogust saada on keeruline, kasutavad paljud inimesed kvaliteetseid toidulisandeid.
Kuidas valida õige D‑vitamiini toidulisand?
Õige D‑vitamiini preparaadi valik sõltub annusest, vormist ja kvaliteedist. Vitamiin D on saadaval kahes vormis: ergokaltsiferool (D2) ja kolekaltsiferool (D3). D3 pärineb loomsetest allikatest ja imendub paremini kui D2. Eelistada tasub sertifitseeritud preparaate, mis sisaldavad sobivat kogust (600 kuni 2000 RÜ) ning on valmistatud usaldusväärsetes tingimustes. Õlilahused ja kapslid sobivad täiskasvanutele, tilkade vorm on mugav lastele. Paljud toidulisandid sisaldavad ka vitamiini K2 või oomega 3 rasvhappeid, mis toetavad kaltsiumi ainevahetust, kuid nende vajalikkuse üle tuleks nõu pidada arstiga.
InternetAptieka Eesti veebipoes http://internetaptieka.lv on populaarseteks toodeteks näiteks LYL sunD3 Professional (4000 RÜ) kapslid, UltraVit Vitamin D3 4000 RÜ kapslid ja soodsama hinnaga D3 vitamin 4000 RÜ. Samuti otsitakse Nateo D 4000 SV kapsleid ning kombineeritud preparaate nagu LIVOL D‑vitamiin 4000 ja Olimp Labs Gold‑Vit D3 koos vitamiiniga K2. Need tooted pakuvad erinevaid annuseid ja vorme ning on kliendi arvustustes kõrgelt hinnatud.
KKK
Kui palju D‑vitamiini peaksin võtma?
Laialt aktsepteeritud soovituste kohaselt on täiskasvanute päevane D‑vitamiini annus 600 RÜ, üle 70 aasta vanustel inimestel 800 RÜ. Riskirühmadele (näiteks rasedad, tumedanahalised, ülekaalulised) võib arst soovitada 1000 kuni 2000 RÜ. Ärge ületage 4000 RÜ päevas ning kontrollige oma taset vereanalüüsiga.
Kas ma vajan D‑vitamiini talvel?
Nõndanimetatud päikesevitamiin sünteesitakse nahas UVB‑kiirguse mõjul. Põhjamaade talvel, kui päikest näeb vähe ja inimesed viibivad peamiselt siseruumides, ei tooda nahk piisavalt D‑vitamiini. Seetõttu on mõistlik jätkata toidulisandite võtmist ka talvekuudel, eriti kui toidulaud on vaene rasvaste kalade poolest.
Kas D‑vitamiini võib võtta iga päev?
Jah, D‑vitamiini toidulisandid on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Mõõdukad annused (600 kuni 800 RÜ) on ohutud ja toetavad luude tervist. Suured kogused võivad aga põhjustada hüperkaltseemiat ja neerukive. Konsulteerige arstiga, kui plaanite kasutada üle 2000 RÜ päevas.
Kas D‑vitamiini peaks võtma kogu aasta?
Kõrgematel laiuskraadidel, näiteks Eestis, ei pruugi päike ka suvekuudel anda piisavalt UVB‑kiirgust, eriti kui kasutate päevituskreemi või viibite siseruumides. Seepärast soovitavad paljud spetsialistid võtta D‑vitamiinipreparaate läbi aasta. Vajadus sõltub individuaalsest päikesekaitse käitumisest ja toitumisest, mille hindamiseks võib arst teha vereanalüüsi.
Kui palju D‑vitamiini peaks laps võtma?
Imikute ja väikelaste luude arenguks on vajalik 400 RÜ (10 µg) päevas. Vanuses 1 kuni 18 aastat on soovituslik kogus 600 RÜ (15 µg). D‑vitamiin on eriti oluline rinnapiimatoidul imikutele, kuna rinnapiim sisaldab vaid vähesel määral vitamiini. Lastele sobivad tilgad või kapslid; annuse üle otsustab lastearst.
D‑vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja hormoon, mida organism toodab naha UVB‑kiirguse mõjul. See aitab kehal omastada kaltsiumi ja fosforit ning on hädavajalik luude ja hammaste tervise jaoks. Laboriuuringud viitavad, et vitamiin D võib aeglustada vähirakkude kasvu, toetada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku, ent põhjuslikke seoseid krooniliste haigustega pole kinnitatud.
Eestis esineb puudust sageli, sest pikk talv ja vähe päikesevalgust piiravad vitamiini sünteesi. Risk suureneb vanusega, tumeda naha, rasvumise, madala rasvase kala ja rikastatud piimatoodete tarbimise ning teatud haiguste tõttu. Täiskasvanutele soovitatakse 600 RÜ, üle 70 aasta vanustel 800 RÜ päevas. Oluline on mõõdukuse hoidmine, sest liigsed annused võivad põhjustada hüperkaltseemiat ja neerukivide riski. Kuna looduslikke allikaid on vähe ja toit ei pruugi katta vajadust, kasutatakse sageli lisandeid. Sageli pole ...