Kollageen

Mis on kollageen ja miks see kehale oluline on?

Kollageen ei ole lihtsalt moesõna, mida leiad ilutoodete pakenditelt, vaid tegemist on ühe olulisema valguga meie kehas. See moodustab umbes 30% kogu organismi valkudest ja toimib justkui liimina, mis hoiab nahka, luid, kõõluseid, liigeseid ja veresooni koos. Kollageen annab koele tugevuse, elastsuse ja vastupidavuse, mistõttu mõjutab see otseselt nii inimese välimust kui ka liigeste liikuvust ja üldist heaolu.

Noores eas toodab keha kollageeni piisavalt, kuid alates 25. eluaastast hakkab selle tootmine tasapisi vähenema ning igal aastal kaotame hinnanguliselt 1–1,5% oma kehas olevast kollageenist. Vananedes on see üks peamisi põhjuseid, miks nahk kuivemaks ja vähem elastseks muutub, liigesed hakkavad „krigisema“ ja haavad paranevad aeglasemalt.

Kui varem peeti kollageeni eelkõige ilumaailma teemaks, siis tänaseks on see ka terviseteadlike inimeste tähelepanu tõmmanud ja seda hea põhjusega. Kollageen ei mõjuta vaid kortsude teket, vaid toetab ka luude tihedust, lihasmassi säilimist, soolestiku tööd ja isegi veresoonte tervist.

Kollageeni roll organismis

Kollageen on meie kehas üks olulisematest struktuurvalkudest, mis tagab paljude elutähtsate funktsioonide ja struktuuride säilitamise.

Kollageenil on ainulaadne võime pakkuda kudedele samal ajal nii tugevust kui ka paindlikkust. Seda valku leidub kehas kõikjal, kus on vastupidavust vaja: näiteks kõõlustes, kõhredes ja luudes. See tähendab, et iga meie liigutus sõltub mingil määral kollageeni tööst. Kui organismis on piisavalt kollageeni, toimivad need struktuurid sujuvalt ja märkamatult. Kui aga kollageeni hulk väheneb, võivad tekkida probleemid: liigesed muutuvad kangeks, lihased ei taastu enam nii kiiresti ning ka vigastuste tekkimise oht kasvab.

Lisaks füüsilisele toele aitab kollageen säilitada ka sisemiste kudede terviklikkust. Näiteks veresoonte seinad, mis peavad olema elastsed ja vastupidavad vererõhu kõikumisele, vajavad oma tugevuse säilitamiseks just kollageeni. Sama kehtib ka seedetrakti limaskesta kohta, kus kollageen aitab barjääri terviklikkust hoida ja soodustab limaskesta uuenemist. Ka igemed, hambad ja küüned vajavad seda valku, et tugevad ja vastupidavad püsida.

Erinevalt paljudest teistest valkudest on kollageeni koostises aminohappeid eriti palju. Need toetavad lisaks koe ehitusele ka haavade paranemist, põletikuvastaseid reaktsioone ning isegi närvisüsteemi toimimist.

Millal tasub mõelda kollageeni toidulisandina tarvitamisele?

Kuigi organism suudab kollageeni ise toota, ei pruugi sellest alati piisata. Kui keha loomulik kollageenitootmine vähenema hakkab, on see alguses üsna märkamatu. Esmalt võib see avalduda liigeste halvema painduvuse, naha elastsuse kadumise või juuste ja küünte haprusena. Need muutused ei tähenda ilmtingimata midagi tõsist, ent viitavad sellele, et keha võib vajada lisatuge.

Kollageenilisandite tarvitamisele võiks erilist tähelepanu pöörata siis, kui igapäevases toidus ei ole piisavalt looduslikke kollageeniallikaid. Näiteks veganid ja taimetoitlased on suuremas riskigrupis, sest taimed ei sisalda kollageeni. Samuti võib kollageeni lisaks võtmine olla kasulik neile, kes soovivad pärast vigastust või operatsiooni oma taastumisele kaasa aidata, kuna kollageen mängib olulist rolli kudede paranemisprotsessis.

Lisanditest võivad kasu saada ka need, kelle igapäevane elu on füüsiliselt või vaimselt pingeline, näiteks sportlased, kontoritöötajad või inimesed, kellel on krooniline stress. Füüsiline koormus, pidev lihaste kasutamine ja vaimne pinge võivad organismis kollageeni lagunemist kiirendada. Lisaks võivad teatud ravimid, suitsetamine, rohke suhkru tarbimine ja liigse UV-kiirguse mõju vähendada organismi võimekust kollageeni sünteesida.

Kollageenilisand võib olla kasulik ka raseduse või menopausi ajal, kui hormonaalsed muutused mõjutavad naha, luude ja liigeste seisundit. Ka eakatel inimestel, kelle kehas loomulik kollageenitootmine on juba märgatavalt vähenenud, võib lisand toetada liigeste tööd, aidata liikuvust parandada ja aeglustada vananemisega kaasnevaid muutusi.

Erinevat tüüpi kollageenid ja nende roll kehas

Kuigi kollageenist räägitakse sageli kui ühest kindlast ainest, leidub sellest tegelikult erinevaid tüüpe, millest igaühel on kehas oma kindel ülesanne. Tänaseks on teadlased tuvastanud üle 20 kollageenitüübi, kuid igapäevastes toidulisandites ja keha toimimises mängivad kõige olulisemat rolli tüübid I, II ja III.

I tüüpi kollageen on kehas kõige levinum. See moodustab suure osa naha, kõõluste, sidemete ja luude struktuurist. Just see tüüp annab nahale tugevuse ja elastsuse ning aitab säilitada luustiku vastupidavust ja kõõluste terviklikkust. Tugev ja sile nahk, samuti terved hambad ja küüned viitavad sellele, et organismis leidub piisavalt I tüüpi kollageeni.

II tüüpi kollageen toetab liigeseid ja kõhresid. See on liigesevedelike ja kõhrkoe oluline koostisosa, mis aitab tagada liigeste liikuvuse. Tavaliselt kasutatakse just II tüüpi kollageeni toidulisandeid, mis on mõeldud liigesevalude, jäikuse või kõhre kulumise leevendamiseks.

III tüüpi kollageen esineb sageli koos I tüübiga, kuid selle roll on olulisem just pehmetes kudedes. See kollageenitüüp toetab veresoonte, soolte, maksa ja kopsude struktuuri ning aitab säilitada nende elastsust. Samuti on sel oluline roll naha sügavamates kihtides, et tagada naha tugevus ja paindlikkus ka seal.

Mõnes kvaliteetsemas toidulisandis on need kolm tüüpi koondatud ühte kompleksi, et pakkuda tuge nii välimusele kui ka sisemistele struktuuridele.

Kollageeni imendumine ja sellega koos toimivad ained

Selleks, et kollageenilisandist oleks organismile ka tegelikku kasu, ei piisa pelgalt toidulisandi võtmisest. Oluline on ka see, kuidas keha seda omastab. Kollageeni molekulid on oma loomulikus vormis suhteliselt suured ja raskesti seeditavad, mistõttu kasutatakse toidulisandites enamasti hüdrolüüsitud ehk väiksemateks osadeks lõhustatud kollageeni, et keha suudaks seda paremini seedida ja omastada.

Kollageeni imendumist ja selle tootmist kehas toetab C-vitamiin, mis osaleb keemilistes protsessides, mille kaudu keha ise kollageeni sünteesib. Kui C-vitamiini on kehas liiga vähe, võib kollageeni tootmine aeglustuda. Seetõttu lisatakse kollageenitoodetesse tihti ka C-vitamiini.

Lisaks C-vitamiinile on kollageeni mõjule positiivne mõju ka teistel toitainetel. Näiteks hüaluroonhape aitab hoida kudedes niiskust ja parandada naha elastsust. Kui kollageen tugevdab naha struktuuri, siis hüaluroonhape aitab seda pehmendada ja niisutada. Nii on need suurepäraseks koosluseks terve ja särava naha saavutamisel.

Samuti toetavad tsink ja seleen kollageeni toimet juuste, küünte ja naha tugevdamisel. Need mikroelemendid osalevad rakkude uuenemises ning kaitsevad rakke.

Kollageeni allikad ja vormid

Kollageeni leidub loomset päritolu toiduainetes. Kollageenirikkad toidud on luupuljongid, looma- ja linnunahk, kõõlused ning muud sidekoed. Need on toidud, mida varem väärtustati kõrgelt, kuid mis on nüüd asendunud töödeldud ja lihasvalgurikaste toitudega. Seetõttu ei pruugi tänapäevase toitumisega keha piisavalt kollageeni saada, mis omakorda tekitab vajaduse kollageeni toidulisanditest saada.

Kollageeni leidub pulbri kujul, kapslitena ning tablettidena. Pulbervorm on populaarne, kuna seda saab lihtsasti smuutide, pudru või supi hulka segada.

Loomse päritolu tõttu ei ole kollageen sobiv veganitele, sest taimset kollageeni kui sellist ei eksisteeri. Küll aga leidub turul toidulisandeid, mis sisaldavad kollageeni tootmist toetavaid aineid (nt C-vitamiin, aminohapped), kuid need ei sisalda kollageeni ennast.