Kiire kohaletoimetamine
Kiire postitamine
Turvaline ostukoht
Filtreeri
Aju funktsioon ja närvisüsteem
190 tooted
Sorteeri:
Sorteeri:
10,39€
10,58€
17,63€
(40% vähem)
30 päeva parim hind: 10,58€ (0%)
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Peagi saadaval
Kuvatakse 190 / 190 toodet
Stress ja närvisüsteem
Stress ja närvisüsteem
On hommikune tipptund, sa hilined tähtsale kohtumisele ja jälgid kella, kuidas mööduvad iga minutiga üha kallimaks muutuvad hetked. Sinu hüpotalamus – aju osa, mis ühendab närvisüsteemi ja sisenõristussüsteemi tööd – annab korralduse: vallandada stressihormoonid! Need samad hormoonid aktiveeruvad hirmutavas olukorras, valmistades keha kas põgenemiseks või enesekaitseks. Süda lööb kiiremini, hingamine kiireneb ja lihased pingestuvad. Selline füüsiline reaktsioon on mõeldud keha kaitsmiseks hädaolukorras ja võimaldab kiiret reageerimist.
Kuid kui selline stressireaktsioon kestab pikka aega, võib see tõsiselt ohustada tervist.
Mis on stress?
Stress on loomulik füüsiline ja psühholoogiline reaktsioon elu erinevatele olukordadele. Iga inimene kogeb aeg-ajalt stressi. Kõik, alates igapäevastest kohustustest kuni suurte elusündmusteni, võib esile kutsuda stressi. Lühiajaline stress võib olla isegi kasulik – see aitab kiiresti reageerida ja toime tulla keerulistes olukordades.
Kui aga stress kestab kaua, muutub see tervisele kahjulikuks. Krooniline stress võib tekitada mitmeid sümptomeid ja mõjutada üldist heaolu. Tüüpilised kroonilise stressi tunnused on:
- ärrituvus
- ärevus
- depressioon
- peavalud
- unetus
- ülesöömine
- söögiisu puudus
- alkoholi või narkootikumide tarvitamine
- sotsiaalsete olukordade vältimine
Keskne närvisüsteem
Keskne närvisüsteem kontrollib organismi psühholoogilist ja füüsilist reaktsiooni stressile. Aju hüpotalamus saadab signaali neerupealistele, mis hakkavad tootma stressihormoone – adrenaliini ja kortisooli. Need hormoonid kiirendavad südametööd ja suunavad vere sinna, kus seda kõige enam vajatakse: lihastesse, südamesse ja teistesse elutähtsatesse organitesse.
Kui stressi vallandanud olukord ei möödu või närvisüsteem ei taastu normaalseks, jätkub stressireaktsioon ka edaspidi.
Pikaajaline stress võib kahjustada mitmeid organismi süsteeme.
Hingamisteed ja vereringe
Stressi ajal kiireneb hingamine, et organism saaks kiiremini hapnikurikast verd. Kui inimesel on juba olemasolevad hingamisprobleemid, näiteks astma, võib stress hingamist veelgi raskendada.
Seedesüsteem
Stressi mõjul hakkavad maksad tootma rohkem glükoosi (veresuhkrut), et keha saaks lisaenergiat. Kroonilise stressi korral ei pruugi keha selle suhkrutaseme tõusuga toime tulla. See võib suurendada II tüüpi diabeedi tekkeriski.
Lihased
Stressisituatsioonis tõmbuvad lihased kokku, et kaitsta end võimalike vigastuste eest. Tavaliselt lõdvestuvad lihased pärast stressi möödumist, kuid pideva stressi korral jäävad need pinge alla. See põhjustab sageli peavalusid, selja- ja õlavalu ning üldisi kehalisi pingeid ja valusid.
Immuunsüsteem
Stress aktiveerib immuunsüsteemi, mis võib lühiajaliselt olla kasulik – see aitab vältida nakkusi ja kiirendada haavade paranemist. Kuid pikaajaliselt nõrgestavad stressihormoonid immuunsüsteemi ja organismi võimekust võidelda viiruste ja teiste haigustega. Inimesed, kes kogevad pidevat stressi, on vastuvõtlikumad gripile, külmetushaigustele ja muudele infektsioonidele. Samuti võib stress pikendada taastumisaega pärast haigust või vigastust.
Kuidas tugevdada närvisüsteemi?
Kuna igapäevaelus tuleb sageli kokku puutuda stressi põhjustajatega, on oluline omada tugevat ja vastupidavat närvisüsteemi, mis suudab stressile reageerida tasakaalukalt ja tervist kahjustamata.
Närvisüsteemi toetavad järgmised vitamiinid ja mineraalained:
- B6-vitamiin
- B12-vitamiin
- biotiin
- C-vitamiin
- jood
- kaltsium
- kaalium
- magneesium
- niatsiin
- riboflaviin
- tiamiin
- vask
Igapäevaelus on soovitatav vältida liigset stressi ning mitte tekitada endale põhjendamatuid muresid. Stressi leevendamiseks sobivad sportimine ja meditatsioon, mistõttu tasub neid tegevusi regulaarselt oma päevakavasse lisada. Närvisüsteemi toetab ka tervislik ja tasakaalustatud toitumine ning oma vaimse tervise eest hoolitsemine.
TOIDULISAND. TOIDULISAND EI ASENDA TÄISVÄÄRTUSLIKUKS JA TASAKAALUSTATUD TOITUMISEKS VAJALIKKU TOITU.
Stress ja närvisüsteem
On hommikune tipptund, sa hilined tähtsale kohtumisele ja jälgid kella, kuidas mööduvad iga minutiga üha kallimaks muutuvad hetked. Sinu hüpotalamus – aju osa, mis ühendab närvisüsteemi ja sisenõristussüsteemi tööd – annab korralduse: vallandada stressihormoonid! Need samad hormoonid aktiveeruvad hirmutavas olukorras, valmistades keha kas põgenemiseks või enesekaitseks. Süda lööb kiiremini, hingamine kiireneb ja lihased pingestuvad. Selline füüsiline reaktsioon on mõeldud keha kaitsmiseks hädaolukorras ja võimaldab kiiret reageerimist.
Kuid kui selline stressireaktsioon kestab pikka aega, võib see tõsiselt ohustada tervist.
Mis on stress?
Stress on loomulik füüsiline ja psühholoogiline reaktsioon elu erinevatele olukordadele. Iga inimene kogeb aeg-ajalt stressi. Kõik, alates igapäevastest kohustustest kuni suurte elusündmusteni, võib esile kutsuda stressi. Lühiajaline stress võib olla isegi kasulik – see aitab ...