Rauapuudus: sümptomid ja põhjused

Raud on oluline mineraalaine, mis mängib keskset rolli hapniku sidumisel ja transpordil kogu organismis. Rauapuudus on üks sagedasemaid mineraalainete puudujääke, mis võib esineda igas vanuses inimestel. Kuigi seisund areneb tavaliselt välja aeglaselt, võib see aja jooksul viia tõsise terviseprobleemini, milleks on rauavaegusaneemia. Selle korral on inimese veres normaalsest väiksem hemoglobiini tase, sest selle süntees on häiritud. See omakorda tähendab seda, et keha ei suuda elunditesse ja kudedesse piisavalt hapnikku transportida. Selline seisund võib avalduda paljude erinevate sümptomitena ning mõjutada inimese elukvaliteeti märkimisväärselt.

Kuidas rauapuudus tekib?

Üks peamisi põhjuseid, miks rauapuudus võib tekkida, on toidulaud, kus ei ole piisavalt rauarikkaid toiduaineid. See võib juhtuda nii alatoitumuse kui ka teatud toitumisharjumuste tõttu, näiteks taimetoitlaste ja veganite puhul, kelle menüü koosneb taimsetest valikutest. Taimsetest toiduainetest ei ole nii lihtne rauda saada, kui loomse päritoluga rauaallikatest.

Teiseks sagedaseks põhjuseks on verekaotus, sest selle tagajärjel väheneb ka organismi rauavaru. Naistel võib rauavaegusaneemia tekkida menstruatsioonide ajal suurema verekaotuse tagajärjel.

Samuti võib rauapuudus välja kujuneda siis, kui inimesel on kroonilised haigused, mis häirivad raua omastamist või põhjustavad selle kadu, näiteks tsöliaakia või põletikulised soolehaigused takistavad raua imendumist.

Lisaks võib teatud ravimite, näiteks antatsiidide, pikaajaline kasutamine mõjutada mao ja peensoole normaalset funktsioneerimist, vähendades seega raua imendumist veelgi. Kui keha ei suuda piisavalt rauda omastada ja samal ajal selle vajadus suureneb, siis võib rauapuudus üsna kiiresti ja märkamatult välja kujuneda.

Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed, kelle elustiil või terviseseisund nõuab suuremat kogust rauda, näiteks naised raseduse ja imetamise ajal. Kui organismi rauavajadus suureneb, kuid piisavalt rauavaru pole võimalik toidust saada, siis mõjutab see inimese energiataset.

Rauapuuduse sümptomid

Rauapuuduse sümptomid jäävad sageli alguses tähelepanuta, kuna need on üsna üldised. Siiski on teatud märgid, mille puhul tasub olla eriti valvas. Kui tunned, et väsimus jõuetus, peavalud, kahvatu nahk või südamepekslemine on igapäevaseks muutunud, võib selle põhjuseks olla just rauapuudus. Sümptomite hulka kuuluvad veel:

• füüsilise koormuse taluvuse langus, isegi kerge füüsilise tegevuse korral;
• pidev külmatunne, jahedad käed-jalad;
• õhupuudus ka rahulikes olukordades;
• kohin kõrvus ja keskendumisraskused;
• kergesti tekkivad sinikad või haavade aeglane paranemine;
• juuste väljalangemine või haprad küüned;
• kummaline tung süüa näiteks mulda, jääd või tärklist (pica sündroom);
• kuiv või lõhenenud nahk, lõhed suunurkades;
• rahutus ja ärevus, mis ei allu tavapärastele lõõgastustehnikatele.

Neid sümptomeid eirates võib inimese elukvaliteet oluliselt langeda.

Kuidas rauapuudust diagnoositakse?

Kui tunned, et sul võib olla rauapuudus, on kõige täpsem viis selle kinnitamiseks vereanalüüs. Arst mõõdab sinu hemoglobiini taset ja vajadusel ka ferritiini, mis näitab kehas rauavaru taset. Kui inimese veres on normaalsest vähem hemoglobiini või ferritiini, viitab see rauapuudusele.

Oluline on eristada, et rauapuudus ei tähenda automaatselt rauavaegusaneemiat. Puudus võib esineda juba varem ja see ongi parim aeg sekkuda, sest siis saab olukorda leevendada enne, kui sümptomid muutuvad igapäevaelu häirivaks.

Mida teha, kui rauda pole kehas piisavalt?

Kui laborianalüüsid näitavad, et inimese veres on normaalsest vähem rauda või hemoglobiini tase on langenud, tuleks esmalt välja selgitada puuduse põhjus. Rauapuudus on sageli seotud pikaajaliste protsessidega ning ei teki üleöö. Seetõttu on oluline hinnata nii patsiendi toitumist, võimalikke kroonilisi haigusi kui ka eluetappe, mil keha vajab rohkem rauda. Samuti tuleb tähelepanu pöörata võimalikele varjatud verekaotustele, mis võivad esineda näiteks tugeva menstruatsiooni või seedetrakti probleemide korral.

Kergemate juhtumite korral võib piisata toitumise korrigeerimisest. Menüüsse võiks teadlikult lisada rauarikkaid toiduaineid, mille rauasisaldus on kõrge ja mille biosaadavus on suur. Loomsed allikad, nagu punane liha, maks ja munad, sisaldavad rauda, mis imendub organismis oluliselt paremini kui taimsetest allikatest pärit raud. Kuigi taimsetes toitudes, nagu kaunviljad, täisteraviljad ja spinat, leidub samuti rauda, vajab nende omastamine rohkem tuge. Et raua imendumist soodustada, on soovitatav tarbida samaaegselt C-vitamiini sisaldavaid toite, näiteks paprika, brokoli, apelsinid või astelpaju aitavad hõlbustada soolestikus taimse raua omastamist.

Kui toitumisega ei ole võimalik piisavalt rauda saada või kui rauavaegusaneemia on juba tekkinud, tuleks olukorra leevendamisega kiiresti tegeleda. Sel juhul määrab arst rauapreparaadid, mida tuleb vastavalt arsti antud juhistele tarvitada. Rauatablettide valik on lai ning igale patsiendile sobiva lahenduse leidmine võib sõltuda nii rauaühendi tüübist, taluvusest kui ka võimalikest kõrvaltoimetest. Valikus on näiteks LYL F26 Iron Boost sprei ja TecnoFer Bambini tilgad lastele. Rauda ei tohi võtta lihtsalt "igaks juhuks", sest raua liigtarbimine võib samuti tervist kahjustada, näiteks põhjustada seedevaevusi või raua ladestumist kudedes.

Lisaks rauale on rauapuuduse korral oluline toetada organismi ka teiste vereloomes osalevate toitainetega. Näiteks foolhape ja vitamiin B12 mängivad punaste vereliblede tekkes ja nende töövõimes olulist rolli. Seetõttu võib arst soovitada ka kompleksseid toidulisandeid, kus need ained on tasakaalus. Komplekslisandite hulgas leidub näiteks Olimp Labs Chela-Ferr Forte kapslid ja raud + foolhape tabletid. Et ravi oleks tõhus, tuleb vereanalüüside näitajatel silm peal hoida ning vajadusel ravi kestust ja intensiivsust kohandada.

Rauapuudus on ennetatav

Rauapuuduse ennetamine algab tasakaalustatud toitumisest. Kuna rauapuudus on üks sagedasemaid toitainepuudusi maailmas, tasub sellele tähelepanu pöörata ka siis, kui otseseid sümptomeid pole. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed, kellel on anamneesis olnud madal hemoglobiini tase, varasem rauapuudus või kelle pereliikmetel on esinenud sarnaseid probleeme. Samuti kuuluvad riskirühma rasedad, imetavad emad, menstruatsiooniealised naised ja sportlased, kelle koormuse taluvuse langus võib anda varjatud rauadefitsiidist märku.

Taimetoitlased ja veganid, kelle toidulaual puuduvad loomse päritoluga rauaallikad, peaksid teadlikult taimset rauda sisaldavaid toiduaineid C-vitamiiniga kombineerima ning vältima raua imendumist takistavaid tegureid, näiteks kohvi, musta tee või kaltsiumirikaste toitude rauarikaste toitudega samaaegset tarbimist. Raua imendumine on kompleksne protsess, mida mõjutavad paljud toitumuslikud ja füsioloogilised tegurid.

Ennetamise oluline osa on ka regulaarne vereanalüüside tegemine, eriti kui inimesel on varem esinenud rauapuuduse sümptomeid, nagu väsimus ja jõuetus, lõhed suunurkades, kahvatus või kohin kõrvus. Need märgid võivad anda vihje, et inimesel võib olla rauapuudus, isegi kui enesetunne on muidu hea. Aja jooksul põhjustab krooniline rauapuudus organismis olukorra, kus veres on normaalsest vähem punavereliblesid ning organism ei suuda kudedesse enam piisavalt hapnikku ja energiat transportida. Tagajärjeks võib olla nii vaimne kui füüsiline väsimus, keskendumisvõime langus, kergesti tekkiv hingeldamine ja nõrkus.

Kuna keha vajab eluks vajaliku hapnikuga varustatuse ja vereloome sujuva toimimise tagamiseks iga päev kindlas koguses rauda, on rauapuuduse ennetamisel oluline koht ka järjepidevusel. Juhul, kui ainult toiduga ei õnnestu rauataset normis hoida, võib arst soovitada rauapreparaatide lisaks tarbimist.

Rauapuudus ei pruugi endast kohe märku anda, kuid selle mõju avaldub tasapisi kogu organismi talitluses. Seetõttu tasub oma tervist jälgida, toitumisharjumusi analüüsida ning vajadusel küsida professionaalset nõu. Nii ennetad erinevate vaevuste teket ja toetad oma keha parimal võimalikul moel.