Millised on B12 vitamiini puuduse sümptomid?

B12-vitamiin ehk kobalamiin on üks olulisemaid vitamiine, millel on keskne roll inimese närvisüsteemi töös, energiavarude tagamises, DNA ja RNA sünteesis, metüülimise protsessis ja laste arengus. Selle vitamiini puudus ei anna endast alati kiiresti märku, kuid võib pikema aja jooksul tõsiseid tervisemuresid põhjustada. Kuna sümptomid võivad olla väga mitmekesised ja sarnased teiste terviseprobleemidega, jääb B12-vitamiini puudus sageli tähelepanuta või avastatakse alles siis, kui olukord on juba tõsine. Uurime, mis on peamised tunnused, mis võivad viidata vitamiin B12 puudusele ning selgitame, miks selle varajane avastamine oluline on.

Miks B12-vitamiin oluline on?

B-vitamiin osaleb paljudes elutähtsates protsessides. See osaleb kehas punaste vereliblede tootmises, toetab närvirakkude normaalset funktsioneerimist, mõjutab DNA sünteesi ja aitab jääkaine homotsüsteiini taset veres kontrolli all hoida. Lisaks aitab B12 kaasa närviimpulsside edastamisele ja on vajalik ka mitmete neurotransmitterite normaalseks moodustumiseks.

B12 puuduse peamised põhjused

B12-vitamiini puudus võib tekkida mitmel erineval põhjusel ning sageli on tegemist mitme teguri koosmõjuga. Kõige sagedamini esineb puudust inimestel, kelle toidulaud ei sisalda piisavalt loomseid toiduaineid. Just seetõttu on suuremas ohus veganid ja taimetoitlased, kes väldivad liha, kala, muna ning piimatooteid. Kuna B12 leidub looduslikult peamiselt loomsetes toodetes, tuleb sel juhul vitamiini juurde tarbida rikastatud toitude või toidulisandite kujul.

Teine oluline põhjus on imendumishäired. B12-vitamiini imendumine toimub peensooles, kuid selleks on vajalik ka piisav maohappe tootmine. Sellised seisundid, nagu atroofiline gastriit, tsöliaakia või Crohni tõbi võivad häirida vitamiini omastamist ning viia vaeguseni ka siis, kui toidust saadakse piisavalt B12.

Puuduse tekkimist võivad soodustada ka teatud ravimid, näiteks pikemaajalisel kasutamisel metformiin (diabeediravim) või maohapet vähendavad ravimid nagu prootonpumba inhibiitorid ja H2-retseptori antagonistid. Need ravimid võivad takistada maohappe tootmist ning seeläbi häirida ka B12 imendumist.

Vanusega seotud muutused on samuti oluline riskitegur. Eakatel inimestel väheneb maohappe tase, mis muudab vitamiini omastamise raskemaks, isegi siis, kui toidulaud on mitmekesine.

Lisaks võib B12 puudus tekkida ka pärast maooperatsioone, näiteks maovähendusoperatsiooni puhul, kui eemaldatakse või kahjustatakse mao piirkondi, kus toodetakse vitamiini imendumiseks vajalikke aineid. Samuti mõjutavad B12 taset elustiilitegurid, nagu liigne alkoholi või kohvi tarvitamine ning suitsetamine, mis kõik halvendavad organismi võimet seda vitamiini omastada ja säilitada.

Kuidas B12 vitamiini puudus kehas avaldub?

Pidev väsimus ja nõrkus

Üks esimesi ja kõige sagedasemaid sümptomeid, mis B12-vitamiini puudusele viitab, on seletamatu väsimus. Kui B12 tase on keha normaalseks toimimiseks liiga madal, ei suuda organism piisavalt punavereliblesid toota, kuid need on olulised hapniku kudedesse kandmiseks. Selle tulemusel väheneb energiavarustus ja nõrkusetunne püsib ka siis, kui magad piisavalt ja oled muidu terve.

Väsimus võib muutuda krooniliseks ja mõjutada töövõimet, keskendumisvõimet ning üldist elukvaliteeti. Sageli ei oska inimesed seda vitamiinipuudusega seostada ning arvavad, et tegemist on lihtsalt stressi või ajutise ülekoormusega.

Kahvatu või kollakas nahatoon

B12-vitamiini puudus võib põhjustada aneemiat ehk kehvveresust. Aneemia korral on nahk kahvatum, kuna veres on vähem punavereliblesid. Foolhape ja B12 vitamiin koos on vereloomeks väga vajalikud.

Samas võib mõnel juhul esineda ka kergelt kollakat jumet, mis on tingitud punavereliblede lagunemisel jääkainena tekkivast bilirubiinist. Kollane jume võib olla õrn, kuid silmavalgetel või nahal märgatav ning sageli seostatakse seda ekslikult muude haigustega.

Õhupuudus ja südamekloppimine

Vitamiin B12 madal tase võib põhjustada organismis hapnikupuudust, mistõttu hakkab inimene kergemini hingeldama ning juba väikese füüsilise pingutuse korral tekib südamekloppimine. Kuna B12 puudus viib sageli aneemiani, püüab süda rohkem verd pumbata, et kompenseerida hapniku vähesust kudedes. See võib põhjustada südamepekslemist, survetunnet rinnus ja pearinglust.

Närvisüsteemi häired

Kuna B12-vitamiin mängib olulist rolli närvikiudude ümbritseva aine ehk müeliini moodustumisel, võib selle puudus häirida närviimpulsside ülekannet. Selle tulemusel võivad jalgades ja kätes tekkida tuimus, kipitus, surin või põletav tunne. Pikemaajalisel puudusel võib esineda ka lihasnõrkus ja koordinatsiooniprobleemid, mille tulemusena võib inimene tihedamini komistada või tasakaalu kaotada.

Meeleolu- ja mäluprobleemid

B12 puudus mõjutab otseselt ka aju ja närvisüsteemi. Madal tase võib endaga kaasa tuua meeleoluhäired, näiteks depressiooni, ärevust või emotsionaalset ebastabiilsust. Samuti võib esineda mäluprobleeme, keskendumisraskusi ja uimasust, eriti eakatel inimestel.

Uuringutes on leitud, et kui B12 varud organismis on normaalsel tasemel, võib see parandada kognitiivseid võimeid ja vähendada psüühilisi sümptomeid.

Keele muutused ja suuprobleemid

B12-vitamiini puuduse korral võib keelel tekkida põletav tunne, haavandid või punetav ning sile pind. Samuti võivad ilmneda suunurkade haavandid, kuivus või ka suulimaskesta põletik. Need sümptomid viitavad sellele, et limaskestad on kahjustunud ning vajavad taastumiseks vitamiinide abi.

Nägemishäired

Tõsine ja pikaajaline B12 puudus võib mõjutada ka nägemist. Kuigi tegemist on haruldasema sümptomiga, võib seda ulatusliku ning ravimata närvikahjustuse korral siiski ette tulla. Õnneks on nägemishäired varakult alustatud ravi korral teatud juhtudel pöörduvad.

Kuidas diagnoositakse B12 puudus?

B12-vitamiini puudust saab vereanalüüsiga tuvastada.

Kui kahtlustad endal B12 puudust, tasub pöörduda perearsti poole, sest tema saab määrata vajalikud analüüsid ja edasise ravi.

Kuidas B12-vitamiini puudust ravitakse?

B12 puuduse ravi sõltub selle tekkimise põhjusest. Kui põhjus on selles, et vitamiini ei leidu inimese toidulaual piisavalt, saab olukorda parandada toidulisandite või toidulaua korrigeerimisega. Raskematel juhtudel, kus imendumine on häiritud, võib vaja minna B12 süste.

Ravi võimalused:

• suukaudsed toidulisandid – sobivad hästi, kui puudus on kerge ja imendumine on säilinud;
• süstid (intramuskulaarsed) – kui puudus on tõsine või toidulisandid ei imendu piisavalt. Sageli tehakse esialgu kuur süste kord nädalas, hiljem kord kuus;
• toidulaua korrigeerimine – tarbida tuleks rohkem B12 sisaldavaid toite nagu veiseliha, maks, kala, munad, piimatooted.

B12 puuduse korral tuleb ravi jälgida, kuna sümptomite taandumine võib aega võtta mitu nädalat või isegi kuid. Närvisüsteemi kahjustused võivad osaliselt alles jääda, kui ravi alustatakse liiga hilja.

Kuidas B12 puudust ennetada?

B12 vitamiini allikad

B12-vitamiini puudust saab ennetada eelkõige läbi teadliku toitumise ja tervislike harjumuste. Kuna organism ei suuda B12 vitamiini ise toota, tuleb see saada toidust või vajadusel toidulisanditest. Kõige rohkem saab vitamiini loomse päritoluga toiduainetest, eriti headeks allikateks on maks, liha (eriti veiseliha ja linnuliha), kala (nt lõhe, tuunikala, forell), munad ning piimatooted, nagu juust ja jogurt.

Inimestel, kes loomseid tooteid ei tarbi, saavad näiteks B12-vitamiiniga rikastatud toodete valikut lähemalt uurida ning sealt endale meelepäraseid tooteid leida. Samuti soovitatakse veganitel ja teatud riskirühmadel regulaarselt B12-toidulisandeid tarvitada, kuna pelgalt taimetoidust ei ole võimalik piisavalt vitamiini saada.

Vitamiin B12 taseme kontrollimine

B12-taseme jälgimine on oluline just riskigruppidesse kuulujatel: eakad, rasedad ja imetavad naised, taimetoitlased ja veganid, krooniliste seedetrakti haigustega inimesed ning need, kes kasutavad teatud ravimeid. Lihtne vereanalüüs aitab kindlaks teha B12 taseme organismis ning avastada võimalik puudus enne suuremate sümptomite ilmnemist.