Kuidas magneesiumipuudust ära tunda?

Magneesium on eluliselt tähtis mineraal, sest see aitab kehal normaalselt toimida ja toetab meie üldist heaolu. Kuigi tasakaalustatud toitumise abil peaks keha ideaalis päevase magneesiumikoguse kätte saama, ei pruugi me alati vaid toitumisega piisavalt magneesiumi omastada. Nii võibki aja jooksul tekkida magneesiumipuudus, mis mõjutab nii meie enesetunnet kui ka keha normaalset talitlust. Selles artiklis vaatame lähemalt, millised märgid viitavad sellele, et sinu kehas võib magneesiumi liiga vähe olla.

Miks magneesium üldse oluline on?

Magneesiumil on kehas sadu erinevaid ülesandeid, mis aitavad organismil õigesti toimida. Kui magneesiumi on kehas liiga vähe, võivad selle tulemusena paljud olulised protsessid kannatada saada.

Näiteks aitab magneesium vererõhku stabiilsena hoida. Samuti mängib see olulist rolli veresuhkru taseme reguleerimisel.

Lisaks vajab keha magneesiumi selleks, et toota valke ja DNA-d. Magneesium aitab kaasa ka luustiku tugevdamisele, kuna toetab kaltsiumi imendumist ja luurakkude normaalset tööd.

Lihased ja närvid ei suuda samuti ilma magneesiumita korralikult töötada. Magneesium aitab lihastel nii kokku tõmbuda kui ka lõdvestuda ning toetab närviimpulsside liikumist, mis on oluline näiteks südame löögisageduse ja erinevate reflekside toimimiseks.

Millised on magneesiumipuuduse sümptomid? 

Puudus annab endast märku näiteks südame ja vereringe töös. Piisav magneesiumitase aitab hoida südame rütmi korrapärasena ning aitab veresoontel lõdvestuda. Kui magneesiumi on kehas liiga vähe, võib see põhjustada südamerütmihäireid, südamepekslemist ning ka vererõhku tõsta.

Samuti mõjutab magneesium seedesüsteemi toimimist, sest see soodustab seedetrakti normaalset tööd. Kui magneesiumi on kehas liiga vähe, võib selle tagajärjeks olla aeglane seedimine ja kõhukinnisus.

Väsimus ja lihasnõrkus on samuti tavalised magneesiumipuuduse tunnused. Kuna magneesium mängib keskset rolli raku energiavahetuses, võib selle nappus põhjustada olukorra, kus keha ei suuda piisavalt energiat toota ning tulemuseks on pidev kurnatus ja jõuetus ka siis, kui oled piisavalt puhanud.

Närvisüsteem vajab magneesiumi, et püsida tasakaalus ja reageerida ärritajatele normaalselt. Selle puudus võib avalduda suurenenud ärevuse, sisemise rahutuse või uneprobleemidena. Mõnel inimesel võib magneesiumipuudus olla ka migreenihoogude ja korduvate peavalude üheks põhjuseks.

Ühed enimlevinumad sümptomid on lihaspinged ja -krambid. Magneesium aitab lihastel normaalselt kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Kui mineraali pole piisavalt, võivad lihased jääda pingesse, tekkida valulikud krambid ja lihasvärinad. 

Need sümptomid ei pruugi alati olla just magneesiumipuuduse tõttu tekkinud, kuid kui mitmed neist esinevad koos, tasub lasta oma mineraalainete taset kehas kontrollida ja vajadusel arstiga konsulteerida.

Mis magneesiumipuudust põhjustab?

Tervel inimesel tekib magneesiumipuudus harva, kuid teatud olukordades võib see siiski välja lüüa. Mõnikord on puuduse tekkimise põhjuseks pikaajaline ebapiisav magneesiumisisaldus toidus. Magneesiumipuuduse tekkimine on tõenäolisem eakatel ja nendel, kelle toidulaud on ühekülgne või kellel puudub võimalus süüa täisväärtuslikku toitu.

Lisaks võib puudus tekkida erinevate terviseseisundite või ravimite kasutamise tõttu. Näiteks 2. tüüpi diabeediga inimestel on magneesiumipuudus üsna tavaline, sest insuliiniresistentsuse korral viib organism magneesiumi uriiniga kehast rohkem välja. Samuti võivad seedetrakti haigused, nagu Crohni tõbi, vähendada magneesiumi imendumist soolestikus. Pikaajaline oksendamine või kõhulahtisus võivad samuti mineraalainete liigset kadu põhjustada.

Ka neerude töö häired, teatud ravimid (nt diureetikumid või refluksiravimid) ning alkoholism võivad organismist magneesiumi välja viia või selle omastamist takistada. Sellistel juhtudel jääb magneesiumi kehas järk-järgult vähemaks, kuni ilmnevad puudusele iseloomulikud sümptomid.

Kui sul esineb riskitegureid või sümptomeid, tasub pidada nõu oma arsti või apteekriga.

Kuidas seda ravida?

Magneesiumipuuduse kahtluse korral peaks kõige esimene samm olema oma toidulaua üle vaatamine. Tasakaalustatud toidulaud, mis sisaldab ka magneesiumirikkaid toiduaineid, on kõige loomulikum viis organismis magneesiumivarude täiendamiseks. Rohkelt magneesiumi sisaldavad näiteks rohelised lehtköögiviljad (nagu spinat), kaunviljad (näiteks oad ja läätsed), täisteraviljad, pähklid, seemned (eriti kõrvitsa- ja päevalilleseemned) ning tume šokolaad.

Kui aga toit üksi ei kata päevast vajadust või puudus on juba tugevaid sümptomeid tekitanud, võib olla vajalik magneesiumi toidulisandina juurde võtmine. Apteekides on saadaval mitmeid erinevaid magneesiumivorme – näiteks magneesiumtsitraat, -oksiid, -kloriid ja -laktaat. Neist üks levinumaid ja paremini imenduvaid magneesiumivorme on magneesiumtsitraat, kuid valik tuleks teha vastavalt sinu vajadustele. InternetAptieka e-poest leiad laia valiku erinevaid toidulisandeid, nagu Magne B6 Fast graanulid ja Magvit Plus tabletid, mille seast endale sobiv valida. 

Endale parima magneesiumivormi leidmiseks tasub arvesse võtta oma sümptomeid. Näiteks magneesiumglütsinaati eelistatakse tihtipeale selle rahustava toime tõttu, samas kui magneesiumoksiidi kasutatakse pigem kõhukinnisuse korral. Magneesiumi toidulisandina võtmisel on oluline mitte ületada päevast soovituslikku annust ning pidada nõu arsti või apteekriga.