Kuidas magneesium mõjutab madalat vererõhku?

Madal vererõhk on üsna tavaline ja paljudel inimestel lihtsalt loomupärane seisund. See võib avalduda näiteks pearingluse, väsimuse või nõrkustundena, eriti pikalt seistes, kuumade ilmadega või stressirohketel perioodidel.

Magneesium on organismile eluliselt tähtis mineraal, mis toetab nii lihaste, närvide kui ka südame tööd. Samuti osaleb see vererõhu reguleerimises. Kuna magneesiumit tuntakse eelkõige vererõhku alandava toime poolest, tekib loomulikult küsimus: kui vererõhk on juba niigi madal, kas magneesiumist võiks abi olla või pigem halvendab see olukorda? Allpool selgitame, kuidas magneesium ja madal vererõhk on omavahel seotud, millal magneesium võib kasuks tulla ja millal tuleb olla ettevaatlik.

Kuidas magneesium vererõhku mõjutab?

Vererõhk tõuseb siis, kui veresooned muutuvad jäigaks ja nende läbimõõt aheneb. Magneesium aitab seda vältida, kuna see soodustab veresoonte lõdvestumist.

Uuringud näitavad, et magneesiumi mõju vererõhule võib olla väga individuaalne: mõnel inimesel on see tugevam, teisel nõrgem. Samuti ei ole teadlased veel üksmeelel selles, kui suurt rolli magneesiumi mõjus mängib selle täpne kogus.

Lisaks toetab magneesium ka veresoonte tervist, sest see toimib antioksüdandina ja aitab põletikulisi protsesse vähendada. See teeb sellest olulise mineraali nii vererõhu kui ka üldise südame-veresoonkonna tervise toetamisel. Ent tuleb arvestada, et mõju ulatus sõltub inimese üldisest seisundist, toitumisharjumustest ja magneesiumi tasemest organismis.

Kas magneesium võib madalat vererõhku põhjustada või süvendada?

Tervel inimesel ei põhjusta mõistlikus koguses toidulisandina magneesiumi võtmine vererõhu järsku langust. Kui sul on juba loomupäraselt madal vererõhk või sinu organism on tundlikum, tasub magneesiumit tarvitades olla tähelepanelik ja oma enesetunnet jälgida.

Magneesiumil on kergelt lõõgastav toime, mis võib mõnel juhul endaga vererõhu alanemise kaasa tuua. Kui märkad, et pärast magneesiumi tarvitamist tekivad tavapärasest suurem väsimus, uimasus või pearinglus, võib see viidata sellele, et sinu keha reageerib mineraalile tundlikumalt. Iga inimene võib magneesiumile veidi erinevalt reageerida, mistõttu ei ole sobiv kogus ja vorm iga inimese puhul täpselt sama.

Enne toidulisandi kasutamist on mõistlik konsulteerida arsti või apteekriga.

Kuidas magneesiumipuudus madalat vererõhku mõjutab?

Magneesiumipuudus ei pruugi olla otsene madala vererõhu põhjus, kuid see võib süvendada sellega sarnaseid sümptomeid. Kui organismis pole piisavalt magneesiumi, võib närvisüsteemi tundlikkus suureneda ja südametöö ebaühtlaseks muutuda, mis omakorda võib tekitada väsimust, pearinglust ja nõrkustunnet ehk samu sümptomeid, mida seostatakse ka madala vererõhuga.

Just seetõttu on oluline vaadata ka suuremat pilti: kui sul esineb madalale vererõhule viitavaid kaebusi tihti, aga samas vererõhu näitajad ise on normi piires, võib põhjus peituda hoopis madalas magneesiumitasemes. Sellisel juhul võib mõistlik lahendus olla magneesiumi taseme kontrollimine ning vajadusel selle toidulisandina juurde võtmine.

Kuidas magneesiumi madala vererõhu puhul tarvitada?

Kui sul on loomupäraselt madal vererõhk, tuleks magneesiumilisandit võtta teadlikult ja hoolikalt oma enesetunnet jälgida. Kuigi magneesium toetab südame, närvisüsteemi ja veresoonte tööd, võib selle rahustav toime mõnel juhul vererõhku liigselt langetada.

Alusta pigem väiksema annusega ja vali hästi imenduv ning seedimisele õrn magneesiumi vorm. InternetAptieka valikust leiad näiteks Magne B6 Fast graanulid või Magvit Plus tabletid.

Magneesiumi on soovitatav võtta koos toiduga ning pigem õhtusel ajal, sest see toetab lõõgastumist ja aitab paremini uinuda. Kui aga märkad, et pärast toidulisandi tarvitamist tekivad sul kõrvalnähud, võib olla tarvis annust vähendada või toidulisandist loobuda. Tundliku vererõhuga inimesed peaksid muudatusi tegema rahulikult ja järk-järgult.

Kui sul on diagnoositud hüpotensioon ehk krooniliselt madal vererõhk, tasub enne magneesiumilisandi tarvitamist perearsti või apteekriga nõu pidada. Nii saad veenduda, et toode sobib sinu kehale ja ei põhjusta ootamatuid kõrvalmõjusid. Õigesti valitud toidulisand aitab sul saada kõik kasulikud omadused kätte, ilma et see sinu enesetunnet halvemaks muudaks.