Miks akne tekib ja kuidas sellest lahti saada?

Akne on üks kõige sagedamini esinevaid kroonilisi nahahaigusi, mis mõjutab elu jooksul suuremat osa inimesi. Aknet esineb enamjaolt noorukitel, kuid sageli ka täiskasvanutel. See on nahahaigus, mille tõttu tekivad näole, seljale või rinnale punnid, komedoonid ja põletikulised vistrikud, mis võivad olla ebamugavad, mõjutada inimese enesekindlust ning häirida tema igapäevaelu.

Kuigi aknet peetakse sageli just noorukite mureks, võib see jätkuda ka täiskasvanueas või ilmneda alles hiljem, näiteks hormonaalsete muutuste ajal. Õnneks on akne ravitav. Õige hooldus ja asjakohane ravi aitavad sümptomeid leevendada, ennetada armide teket ning parandada naha üldist seisukorda.

Mis on akne ja miks see tekib?

Akne on krooniline karvanääpsude ja rasunäärmete haigus, mis võib tekkida siis, kui liigne rasu ja sarvestunud naharakud põhjustavad pooride ummistumist. Rasu on keha loomulik niisutusvahend, kuid selle liigne tootmine võib põhjustada komedoonide teket.

Kui ummistunud pooridesse satuvad bakterid, eeskätt Propionibacterium acnes, võib see põletikku põhjustada. Selle tagajärjel tekivad paapulid, pustulid, mädavillid ning raskematel juhtudel ka sügavamad sõlmed ja tsüstid, mis võivad armistuda.

Akne kujunemist mõjutavad paljud tegurid. Peamist rolli mängivad hormonaalsed muutused ehk puberteet, menstruaaltsükkel, rasedus või hormonaalsete ravimite kasutamine, mis suurendavad rasunäärmete aktiivsust. Samuti on geneetiline eelsoodumus oluliseks teguriks. Kui peres on aknele kalduva naha tõttu probleeme esinenud, siis on ka järeltulijatel nendeks suurem risk.

Lisaks võivad aknet süvendada stress, teatud ravimid (nt kortikosteroidid, anaboolsed steroidid), kosmeetikatooted, unehäired, ebasobiv toitumine ning naha mehaaniline ärritamine, näiteks vistrike pigistamine.

Kuigi põhjuseid on mitmeid, on enamik akne juhtumeid õige raviga kontrollitavad.

Akne tüübid ja sümptomid

Akne võib avalduda mitmel viisil alates tagasihoidlikest ummistunud pooridest kuni sügavate ja valulike põletikuliste punnideni. Kõige sagedamini tekib lööve näole, kuid akne võib esineda ka seljal, rinnal ja muudes piirkondades, kus paikneb rohkem rasunäärmeid.

Kergema akne korral esinevad peamiselt komedoonid, mida on kahte tüüpi. Avatud komedoonid ehk mustpead näevad tumedad välja mitte mustuse, vaid melaniini tõttu. Suletud komedoonid ehk valgepead paiknevad naha all ja neid on sageli raskem märgata, sest need on naha tooni või valkja värvusega.

Põletiku tõttu tekivad punetavad sõlmekesed ehk paapulid, mädavillid ehk pustulid ning raskematel juhtudel sügavamad sõlmed ja tsüstid, mis on valulikud ja paranevad aeglasemalt. Selline põletikuline akne suurendab armide tekkimise riski.

Akne raskusastet hinnatakse selle põhjal, kui palju ja milliseid lööbeelemente esineb ning millistel kehapiirkondadel probleem paikneb:

• kerge akne tähendab, et esinevad peamiselt komedoonid ning põletikulisi vistrikke on vähe;
• mõõdukas akne hõlmab ka põletikulisi vistrikke ja võib esineda ka seljal ja rinnal;
• raske akne puhul esinevad sügavad põletikulised sõlmed ja tsüstid. Selline akne vajab enamasti dermatoloogi sekkumist ja pikaajalisemat ravi.

Akne süvenemise põhjused

Akne ei teki ainult hormonaalsete muutuste või geneetilise eelsoodumuse tõttu. Igapäevased harjumused ja valikud võivad samuti naha seisundit mõjutada.

Valed nahahooldustooted ja -võtted on üks levinumaid akne süvenemist soodustavaid tegureid. Kui kasutada liiga tugevaid või kuivatavaid puhastusvahendeid, võib naha kaitsebarjäär kahjustuda ja rasueritus hoopis suureneda. Samuti võivad konkreetse inimese nahale sobimatud kreemid, meigieemaldajad või näoveed poore ummistada ja nahka ärritada.

Ka meigi kandmine võib naha loomulikku hingamist takistada, eriti kui seda kantakse peale paksu kihina või kasutatakse poore ummistavaid tooteid. Kui meiki õhtul korralikult ei eemaldata, jääb see ööseks nahale ja loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna.

Üks suurimaid vigu, mida akne puhul tehakse, on vistrike pigistamine. See kahjustab nahka, võib põletikku süvendada ning suurendab armistumise ohtu.

Toitumise roll on akne puhul olnud teadlaste seas pikalt luubi all. Kuigi kindlat seost pole veel piisavalt tõestatud, on tähele pandud, et piimatooted ja kõrge glükeemilise indeksiga toidud, nagu magusad joogid, saiakesed ja kommid, võivad mõnel inimesel aknet ägestada.

Stress mõjutab keha hormonaalset tasakaalu ning võib samuti üheks aknet süvendavaks teguriks olla. Kui kehas tõuseb stressihormooni kortisooli tase, suurendab see rasunäärmete aktiivsust ja põletikku, mis omakorda põhjustab rohkemate vistrike teket.

Mida tasub akne ravist teada?

Akne ravi sõltub sellest, kui ulatuslik ja tõsine nahaprobleem on. Kui akne ei allu tavapärasele nahahooldusele, süveneb või tekitab suurt ebamugavust, tasub kindlasti nahaarsti poole pöörduda. Spetsialist aitab leida sobiva ravi, mis arvestab just sinu naha vajadusi ja seisundit.

Kergema akne puhul kasutatakse sageli paikseid ravimeid, nagu A-vitamiini derivaadid ehk retinoidid, mis aitavad ennetada komedoonide teket. Levinud on ka bensoüülperoksiid, mis vähendab põletikku ja tapab nahal olevaid baktereid. Mõnikord määratakse lisaks paikseid antibiootikume, eriti põletikulise akne korral.

Kui akne on mõõdukas või raske, võivad arstid soovitada ka suukaudseid ravimeid. Nende hulka kuuluvad näiteks antibiootikumid, mida kasutatakse bakterite paljunemise pärssimiseks ja põletiku vähendamiseks. Naistel, kelle akne on seotud hormonaalsete kõikumistega, võib abi olla ka hormonaalsest ravist.

Lisaks ravimitele võivad aidata ka looduslikud abinõud. Näiteks tsinki on uuritud kui põletikuvastast ja rasueritust tasakaalustavat mineraali, millel võib olla aknet leevendav toime. Samuti on teepuuõli tuntud oma antibakteriaalsete omaduste poolest.

Kõige olulisem on mõista, et akne ravi ei anna tulemusi üleöö. See on järjepidev protsess, mis nõuab kannatlikkust ja sihikindlust, kuid õige ravi ja hooldusega saab aknet kontrolli all hoida.

Igapäevane nahahooldus

Aknele kalduv nahk vajab järjepidevat, kuid õrna hooldust. Liigne pesemine ei tee nahale head, vaid võib hoopis naha kaitsekihti kahjustada ja olukorda hullemaks teha. Seetõttu tuleks eelistada õrnatoimelisi puhastusvahendeid, mis aitavad liigset rasu ja mustust eemaldada, ent ei kuivata ega ärrita nahka liigselt.

Ka aknele kalduv nahk vajab niisutust. Kui nahk jääb liiga kuivaks, võib see kehas rasutootmist suurendada. Aknega nahale sobib mitterasvane, mittekomedogeenne niisutav kreem, mis ei ummista poore ja aitab säilitada naha loomulikku tasakaalu.

Päikesekaitse on samuti oluline. Paljud akneravimid muudavad naha päikese suhtes tundlikumaks ning liigne UV-kiirgus võib pigmendimuutusi ja ärritust põhjustada. Seetõttu tuleks kasutada spetsiaalselt aknele sobivaid päikesekaitsekreeme, mis ei ole rasvased ega sisalda poore ummistavaid koostisosi.

Lisaks tasub olla tähelepanelik kõigi teiste nahale kantavate toodete valikul alates näopesuvahenditest ja kreemidest kuni meigini. Vali tooted, millele on peale märgitud “mittekomedogeenne” või “sobib aknele kalduvale nahale”.

Millal minna arsti juurde?

Akne on tihtipeale enamat kui lihtsalt kosmeetiline mure. Kui see muutub valulikuks, ulatuslikuks või jätab nahale arme, on aeg spetsialisti poole pöörduda. Kiire tegutsemine on eriti oluline siis, kui põletik süveneb või vistrikud ei parane pika aja jooksul.

Kui kodused hooldusvahendid ja käsimüügiravimid ei anna tulemusi, võib nahaarst aidata leida sobivama ravi. Arst hindab naha seisundit, akne tüüpi ja võimalikke süvenemist mõjutavaid tegureid, et koostada just sinu nahale sobiv raviplaan. Paljud akne ravimid on saadaval ainult retsepti alusel.

Lisaks füüsilistele sümptomitele võib akne avaldada mõju ka vaimsele tervisele. Kui akne põhjustab suurt ebakindlust või tekitab püsivat stressi, võib lisaks dermatoloogile olla abiks ka psühholoogiline tugi.