Tänapäeva aktuaalne teema: vegetatiivne düstoonia

Üks levinumaid vaimse tervise häireid tänapäeval on somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon, mida sageli tuntakse vegetatiivse düstoonia nime all. Selle diagnoosiga puutuvad kokku väga paljud inimesed – see võib mõjutada nii täiskasvanuid, lapsi, noorukeid kui ka eakaid. Paljud küsivad endalt: kuidas sellega toime tulla, kuidas edasi elada? Mis see vegetatiivne düstoonia õigupoolest on ja mida teha siis, kui see jõuab meie pereringi või sõpruskonda. Just sellest räägimegi selles artiklis.

Mis on vegetatiivne düstoonia?

Kuigi mõistet „vegetatiivne düstoonia” on kasutatud juba mitmeid sajandeid, puudub tänaseni ühene arusaam selle täpsest määratlusest. 19. sajandil kirjeldati seda kui neuroosi, mis väljendus väsimuses, keskendumisraskustes, närvilisuses, hirmudes, füüsilises nõrkuses, hüpohondrias ja hüsteeriahoogudes. Tänapäeva psühholoogia peab seda pigem ärevusega seotud vaimse tervise häireks – seisundiks, mis on seotud ärevustunde, sellest tingitud sümptomite ja raskustega, mida inimene selle käigus kogeb.

Kas vegetatiivse düstoonia põhjuseid saab kindlaks teha?

Nii nagu selge definitsiooni puhul, ei ole alati võimalik ka täpselt määrata, mis selle vaimse seisundi põhjustas – iga juhtum on individuaalne. Mõnikord võib põhjuseks olla traumaatiline kogemus (näiteks lähedase kaotus), madal enesehinnang, elustiilist tulenevad pinged (näiteks kurnatus, pidev stress) või ka isiksuseomadused (näiteks kalduvus aidata teisi, kontrolliv iseloom või suured ambitsioonid).

Sümptomid: kuidas vegetatiivne düstoonia avaldub

Kuigi definitsioon võib varieeruda, on vegetatiivse düstoonia sümptomid erinevatel inimestel sageli sarnased:

• ärevus
• südamekloppimine
• liigne emotsionaalsus
• depressiivsus
• hirmutunne
• peavalud, pearinglus
• iiveldus, kõhulahtisus
• keskendumisraskused
• meeleolumuutused
• füüsiline väsimus ja nõrkus
• higistamine
• lihasvalud
• hingamisraskused

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt olukorrast ja inimesest, kuid ühine joon on see, et neid ei tohi tähelepanuta jätta. Abi tuleks otsida nii lähedastelt, perearstilt kui ka vaimse tervise spetsialistilt ning proovida leida konkreetse juhtumi võimalikud põhjused.

Toimetulek: praktilised soovitused

Kui arst on diagnoosinud vegetatiivse düstoonia, on oluline, et inimene ise sooviks sellest seisundist välja tulla ning et tal oleks olemas toetav tugivõrgustik – lähedased, kelle poole pöörduda, ning vajadusel professionaalne abi. Tee paranemiseni põhineb kolmel sambal:

• abi iseendale
• lähedaste tugi
• professionaalne abi, kui vaja

Kuidas aidata iseennast?

Kui sümptomid ei ole väga häirivad, tuleks ärevuse hetkel proovida viia mõtted mujale, lõõgastuda ja püüda ärevusest omal jõul välja tulla. Soovitav on viibida regulaarselt värskes õhus, teha kehalisi tegevusi, jalutada, sportida, pühendada piisavalt aega unele ning varustada organism vajalike toitainete ja vitamiinidega. Vegetatiivse düstoonia korral võivad abiks olla ka homöopaatilised vahendid ning rahustavad teed. Lihasvalu või venituste korral võib kasutada soojendavaid salve, näiteks Perskindol või Ice Power Hot, samuti võivad kasuks tulla teibid ja muud sarnased vahendid. Närvisüsteemi toetavad vitamiinid, mida võib võtta ka ennetavalt, on soovitatavad pärast konsulteerimist arsti või apteekriga.

Sellepärast tasubki meeles pidada vana tarkust – terves kehas terve vaim. Hoolitse enda heaolu eest iga päev, sest ennetamine on parim ravi.

Toidulisand. Toidulisand ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist!