Mis on atoopiline dermatiit ja mida selle korral teha?

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline nahapõletik on krooniline põletikuline nahahaigus, mis võib esineda igas vanuses, kuid see algab enamasti juba lapseeas. Dermatiit kipub korduma ning kulgeb ägenemiste ja leevenemiste lainetena.

Atoopiline dermatiit on üks sagedasemaid nahaprobleeme, mis ei ole nakkav, aga võib oluliselt elukvaliteeti mõjutada. Pidev sügelus, kuivus ja ärritunud nahk võivad segada und, tekitada stressi ja mõjutada inimese enesekindlust. Seetõttu on oluline teemat tõsiselt võtta ning mõista, kuidas atoopiline dermatiit tekib, millised on selle sümptomid ning milliseid võtteid saab kasutada haiguse leevendamiseks ja kontrolli all hoidmiseks.

Mis on dermatiit ja miks see tekib?

Dermatiit on naha põletikuline seisund, mille puhul naha kaitsebarjäär on häiritud ja immuunsüsteem reageerib väliskeskkonna mõjuritele tavalisest tugevamalt. Selle tulemusel tekib nahal põletikureaktsioon ehk nahk muutub tundlikuks, kuivaks ja ärritunuks. Dermatiidil on mitu erinevat vormi, millel on erinevad tekkepõhjused.

Dermatiidi tüübid ja nende tunnused

Atoopilise dermatiidi sümptomid

Atoopiline dermatiit on kõige sagedasem dermatiidivorm, mis algab tavaliselt lapseeas, kuid võib püsida ka täiskasvanueas. Nahk on kuiv, punetav ja väga sügelev. Tüüpiliselt esineb löövet põskedel, küünra- ja põlveõndlates, kätel või kaelal. Aja jooksul võib kroonilise põletiku tõttu nahk karedaks muutuda, pakseneda ja tumedamaks värvuda. Atoopilise dermatiidi korral süveneb sügelus sageli just öösiti, põhjustades seega ebamugavust ning häirides und.

Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit tekib kokkupuutel kas ärritava aine või allergeeniga. Ärritava kontaktdermatiidi puhul põhjustavad reaktsiooni tavaliselt tugeva toimega kemikaalid, näiteks puhastusvahendid, mis kahjustavad naha kaitsekihti. Allergiline kontaktdermatiit avaldub aga hilisema reaktsioonina ainele, mille suhtes nahk on tundlik, näiteks nikkel, lõhnaained või lateks. Tüüpilised sümptomid on punetus, ketendus, sügelus ning mõnikord villide teke kokkupuutekohas.

Seborroiline dermatiit

Seborroiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mis avaldub ketendusena peamiselt rasunäärmerikastes piirkondades (peanahal, kulmudel, ninasõõrmete ümbruses ja kõrvade taga). Ketendus on sageli kollakas ja rasune, nahk punetav ning võib olla mõõdukalt sügelev. Haiguse teket seostatakse naha mikroflooras leiduvate pärmseente rohke esinemise ja rasunäärmete aktiivsusega.

Muud vormid

Dishüdroos ja muud haruldasemad vormid avalduvad näiteks väikeste sügelevate villidena peopesadel või jalataldadel.

Kuidas dermatiiti ravida ja leevendada?

Atoopilise dermatiidi ravi põhineb kolmel põhimõttel: nahabarjääri taastamine, põletiku leevendamine ja haigusvallandajate vältimine.

Olulisim igapäevane meede on korrapärane naha niisutamine. Kuiv ja kahjustatud nahk vajab tuge, et oma kaitsevõimet säilitada. Eelistatud on lõhnaaineteta kreemid, mis sisaldavad niisutavaid ja nahka tugevdavaid komponente.

Ägenemise korral määratakse paiksed kortikosteroidid, mis vähendavad põletikku ja sügelust. Raskema kuluga juhtudel või kui kortikosteroidide kasutamist soovitakse piirata, võib arst määrata immunomoduleerivaid ravimeid.

Ärritajate ja allergeenide vältimine on ravis samuti oluline. Vajadusel võib allergia põhjuse kindlaks teha allergiatestide abil.

Elustiili ja kodused soovitused dermatiidiga toimetulekuks

Kodused harjumused võivad haiguse kulgu oluliselt mõjutada. Soovitav on vältida kuuma vett ja tugevaid seepe ning puhastusvahendeid, mis kuivatavad ja ärritavad nahka. Nahka tuleks pesta leige veega ja kasutada õrnatoimelisi, lõhna- ja värvaineteta pesuvahendeid.

Niisutavat kehakreemi ning ka näokreemi tuleks alati pärast pesemist peale kanda, sest see aitab naha niiskustaset hoida.

Riietuses eelistada pehmeid ja hingavaid kangaid, näiteks puuvilla. Vältida tuleks sünteetikat ja tihedalt liibuvaid rõivaid, mis võivad nahka ärritada. Ka pesuvahendid peaksid olema lõhnatud ja võimalikult looduslikud.

Väga oluline on ka stressi vähendamine ja kvaliteetne uni, sest stress suurendab kehas põletikulisi protsesse ja võib olla atoopilise dermatiidi ägenemise põhjuseks.

Millal pöörduda arsti poole?

Atoopiline dermatiit vajab arsti tähelepanu juhul, kui:

• lööve on laialdane, valulik või ei allu tavapärasele nahahooldusele;
• tekivad infektsioonile viitavad sümptomid, näiteks kollased koorikud või palavik;
• dermatiit häirib und ja igapäevast elu;
• tavalised kreemid ja kodused meetmed ei leevenda olukorda.

Dermatoloog suudab atoopilist dermatiiti diagnoosida, haiguse raskust täpselt hinnata, määrata sobiva raviplaani ning anda juhised, kuidas haiguse kulgu kontrolli all hoida. Varajane sekkumine aitab tüsistusi vältida ja parandada atoopilise dermatiidiga inimese elukvaliteeti.