Mis aitab päikesepõletuse korral nii lapse kui ka täiskasvanu puhul?

Suvisel ajal veedetakse palju aega värskes õhus ja päikese käes, kuid päikese käes ei tasu ka liiga kaua viibida, sest see võib probleeme tekitada. Päikesepõletus on üks sagedasemaid liiga pikalt päikese käes viibimise tagajärgi ning selle eest pole kaitstud lapsed ega ka täiskasvanud. Suurem tõenäosus päikesepõletust saada on õrna nahaga inimestel, eeskätt väikelastel. Päikesepõletus põhjustab nahas põletikku ning võib tõsta nahavähi tekkeriski. Uurime lähemalt, millised on päikesepõletuse sümptomid, mida teha, kui põletus on juba tekkinud ning kuidas edaspidi nii ennast kui oma lapsi paremini kaitsta.

Kuidas päikesepõletus tekib?

Päikesepõletus tekib ultraviolettkiirguse mõjul. UV-kiired läbivad naha pinda ja põhjustavad rakukahjustusi, millele keha reageerib põletikuga. Esialgu võib nahk vaid kergelt õhetada, kuid see võib juba mõne tunni jooksul pärast päikese käes viibimist muutuda valulikuks ning ka punetus tugevamaks.

Põletuse tekkimise risk on eriti suur siis, kui viibitakse pikalt päikese käes ilma end kaitsmata, näiteks varju otsimata, mütsi kandmata või kui nahale pole kantud piisavas koguses päikesekaitsekreemi. Samuti võib probleem tekkida juhul, kui kreemi kantakse nahale liiga õhukese kihina või unustatakse seda päeva jooksul uuesti peale kanda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikelastele, sest nende nahk on tundlikum kui täiskasvanutel, mis tähendab, et päikesekiirgus jõuab sügavamatesse kihtidesse ning põhjustab tõsiseid kahjustusi kergemini. Samuti ei oska väikelapsed ise öelda, millal päike neile ebamugavaks muutub, mistõttu peavad lapsevanemad ise lapse olekut pidevalt jälgima.

Lisaks tasub teada, et päikesepõletus võib tekkida isegi jahedama või pilvise ilmaga, kuna UV-kiired läbivad pilvi. Inimesed üldjuhul ei taju siis päikese tugevust nii hästi ja viibivad väljas kaitsmata nahaga kauem. Seetõttu on oluline meeles pidada, et päikesekaitse ei ole oluline ainult rannapäevadel ning nahk vajab kaitset kevadest sügiseni ka muul ajal väljas viibides.

Päikesepõletuse sümptomid

Päikesepõletuse sümptomid ei ilmne kohe, vaid arenevad välja mõne tunni jooksul pärast päikese käes viibimist. Tavaliselt hakkab nahk 2–6 tunni möödudes punetama, muutub kuumaks ja võib olla kergelt paistes ning katsudes valulik. Esmapilgul ei pruugi põletus suuremat muret põhjustada, kuid sümptomid võivad järgmise 24 tunni jooksul süveneda, eriti kui nahka vahepeal veelgi päikese, kuumuse või hõõrdumisega ärritada.

Tugevama põletuse korral võivad nahale valulikud villid tekkida. Need viitavad naha sügavamate kihtide kahjustusele. Samuti võib nahk karedaks muutuda, kestendada ja lõpuks maha kooruma hakata. Naha koorumine on keha viis kahjustatud rakkudest vabaneda ja uue nahakihi loomist alustada. Kestenduse ajal on eriti oluline nahka mitte hõõruda ega ise maha koorida, et armistumist ning sekundaarseid infektsioone vältida.

Päikesepõletus ei mõjuta aga ainult nahka, vaid see võib mõjutada inimese enesetunnet ka üldisemalt. Päikesepõletusega seoses võib tekkida tugev väsimus, peavalu, iiveldus või isegi palavik. Need sümptomid viitavad sellele, et keha üritab põletikulise protsessiga tegeleda. Põletuse korral võib tekkida ka kerge vedelikupuudus, mistõttu on oluline piisavalt vett juua ja puhata.

Laste puhul võivad sümptomid avalduda märksa kiiremini ja intensiivsemalt. Ka kerge punetus võib neile väga valulik olla. Raskematel juhtudel võib kehatemperatuur tõusta ning põletus võib põhjustada ka oksendamist, mille korral tuleks arstiga ühendust võtta. Laste väiksema kehamassi ja suurema vedelikukao tõttu tuleb neile sageli väikeste lonksude haaval vett pakkuda ning suunata neid jahedamasse kohta varju.

Mida teha, kui päikesepõletus on juba tekkinud?

Päikesepõletuse korral põletiku ulatuse vähendamiseks ja paranemise kiirendamiseks tuleb kiiresti reageerida.

1. Väldi päikest ja puhka jahedas: esimene samm on kohe otsese päikese käest varju minna ja viibida jahedamas kohas. Soovitatav on kanda laiemaid ja pehmeid rõivaid, et mitte nahka täiendavalt ärritada.

2. Jahuta nahka: nahka võib jahutada jaheda (mitte külma!) vee all või asetades põletuspiirkonnale jaheda märja kompressi. Abi võib olla ka jahedast vannist. Põletuse kohale jää paigutamist tasub kindlasti vältida, sest see võib nahka veelgi kahjustada.

3. Niisuta ja rahusta nahka: pärast jahutamist tuleks põletada saanud nahka hoolikalt niisutada. Selleks sobivad spetsiaalsed after-sun tooted või apteegist saadavad aaloe geelid (nt Babe aaloe geel), dekspantenooli sisaldavad kreemid (nt Panthenol S.O.S sprei või Altermed Panthenol Forte kreem). Need aitavad naha niiskustasakaalu taastada ja põletuse tagajärgi leevendada.

4. Väldi villide katki tegemist: kui nahale tekivad villid, tuleb kindlasti nende puutumist vältida, sest need kaitsevad põletushaava infektsioonide eest. Villide katki tegemine suurendab põletiku tekkimise riski ja aeglustab paranemist.

5. Tarbi piisavalt vedelikku: päikesepõletuse korral kaotab keha rohkem vedelikku. Joo palju vett, et toetada naha taastumist ja vältida vedelikupuuduse teket.

6. Kasuta vajadusel valuvaigistit: kui valu on tugev, võib kasutada käsimüügis olevaid põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli. Need aitavad valu vähendada ja kehatemperatuuri langetada ning pärsivad põletikulise reaktsiooni teket.

Päikesepõletuse eripärad ja ravi lastel

Laste nahk on tundlikum ja taastub aeglasemalt kui täiskasvanutel, mistõttu võib isegi lühike kokkupuude tugeva päikesevalgusega tõsist päikesepõletust tekitada. Ravipõhimõtted on samad: jahutamine, niisutamine ja päikesest eemale hoidmine, kuid tuleb olla veelgi tähelepanelikum lapse enesetunde suhtes.

Kui lapsel tekivad villid, kõrge palavik, oksendamine, tugev valu või ta muutub loiuks, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda. Lapse seisund võib kiiresti halveneda ning kodused meetodid ei pruugi piisavalt tõhusad olla.

Millal pöörduda arsti poole?

Kergema päikesepõletuse korral saab seda koduste meetoditega hõlpsasti leevendada, kuid teatud sümptomite korral on arstiabi saamine väga vajalik. Arsti juurde tuleks pöörduda, kui tekivad:

• valulikud villid suurel osal nahapinnast;

• kõrge palavik või külmavärinad;
• pearinglus, nõrkus, iiveldus või oksendamine;
• lapse loidus või teadvuse hägustumine;
• põletus väga suurel nahapinnal, eriti lastel või eakatel.

Kui sümptomid ei parane kolme päeva jooksul või süvenevad selle aja jooksul, tuleb kindlasti perearsti või apteekriga konsulteerida.

Kuidas päikesepõletuse teket vältida?

Parim ravi on probleemi ennetamine. Päikesepõletuse vältimiseks tuleb kasutada laia spektriga päikesekreemi, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest, näiteks Pharmaceris Emotopic SPF50+ kreem, Dzintars päikesekaitsepalsam Jūrmala SPF50 või La Roche-Posay Anthelios Uvmune400 emulsioon. Lastele sobivad hästi näiteks La Roche-Posay Anthelios Uvmune400 läbipaistev sprei ning La Roche-Posay Anthelios Uvmune niisutav piim. Kreemi tuleks kanda nahale vähemalt 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ning seda uuesti iga kahe tunni tagant peale kanda.

Lisaks tasub väljas viibides:

• eelistada varjulisemat paika, eriti keskpäeval (kell 11–15);
• kanda kaitseriietust, laia äärega peakatet ja päikeseprille;
• riietada nii end kui lapsi õhukestesse pikkade varrukatega riietesse. Ka ujumiseks on lastele paremad pikkade varrukatega ujumisriided;
• meeles pidada, et pilvise ilma korral võib UV-kiirgus siiski tugev olla ja nahka põletada.