Kuidas allergiline lööve ära tunda ja mida selle korral teha?

Allergiline lööve on üks levinumaid nahaärrituse vorme, millega inimesed erinevas vanuses arsti poole pöörduvad. Nahale ilmuv punetus, sügelus, villid või kuivus võivad olla märk sellest, et organism reageerib liialt tundlikult mõnele välisele või sisemisele tegurile. Kuna lööve võib esineda väga erinevalt ja erinevatel kehaosadel, on oluline mõista, mis seda põhjustab, millised on võimalikud sümptomid ning kuidas selle vastu abi leida.

Allergiline nahareaktsioon ei ole lihtsalt ebamugav, vaid see võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, und ja enesetunnet. Mida kiiremini lööbe põhjus tuvastatakse ja raviga alustatakse, seda väiksem on risk, et seisund süveneb või muutub krooniliseks.

Miks allergiline lööve tekib?

Allergiline lööve on immuunsüsteemi reaktsioon, mille puhul keha reageerib mingile ainele, allergeenile, liialt tundlikult. Selline reaktsioon ei teki esmasel kokkupuutel, vaid võib avalduda alles siis, kui organism on ainega juba eelnevalt kokku puutunud ja sellele tundlikuks muutunud.

Allergilist löövet võivad vallandada väga erinevad tegurid. Levinumate allergeenide hulka kuuluvad näiteks tolmulestad, õietolm, loomakarvad, hallitusseened, lateks ja nikkel. Samuti võivad löövet esile kutsuda teatud toidud, ravimid, kosmeetikatooted või pesuvahendid. Nahale kantud aine võib reageerida nii otse nahaga kui ka mõjuda organismile üldiselt, näiteks suukaudse ravimi puhul.

Lisaks allergeenidele võivad reaktsiooni võimendada ka erinevad tegurid, nagu stress, külm või kuum ilm, naha mehaaniline ärritus või infektsioonid. Seetõttu ei pruugi lööve alati kohe pärast allergeeniga kokkupuudet avalduda ning selle seos vallandajaga võib esialgu jääda märkamata.

Kuidas allergiline lööve välja näeb?

Allergia väljanägemine võib inimeseti ja olukorrati oluliselt erineda. Sageli kaasneb sellega sügelus, punetus, turse ja kuivus. Nahale võivad tekkida väiksed punased täpid, laigud või villid. Lööbe iseloom ja asukoht võivad anda vihjeid selle põhjustaja kohta.

Näiteks kontaktallergia korral tekib lööve enamasti kokkupuutekohas, näiteks kätel, kui reaktsiooni põhjustab pesuvahend või puhastusvahend. Kui põhjus peitub toidus või ravimis, võib lööve ilmneda üle kogu keha. Lastel on allergiline lööve sagedamini seotud toiduallergiatega ning paikneb tihti näol, kaelal või jalgadel.

Kuigi sügelus on üks kõige häirivamaid sümptomeid, tuleb naha kratsimist vältida, sest see võib põhjustada naha kahjustusi ning põletikku. Samuti võib kratsimine muuta naha uute allergeenide suhtes tundlikumaks.

Levinumad allergia tüübid

Allergiline lööve ei ole ühtne diagnoos, vaid selle alla koonduvad mitmed erineva päritoluga nahahaigused, mille põhjuseks on organismi ülitundlikkus ehk allergiline reaktsioon.

Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit on nahal esinev põletikuline reaktsioon, mis tekib otsesel kokkupuutel konkreetse ärritava või allergiat tekitava ainega. Reaktsioon ei teki alati esimesel kokkupuutel. Tüüpiline muster on see, et lööve kujuneb aja jooksul korduvate kokkupuudete järel. Allergeenidena toimivad sagedamini näiteks metallid, lõhnaained, säilitusained, värvained või muud kemikaalid, millega nahk igapäevaelus kokku puutub. Lööve on tavaliselt selgelt piiritletud ja paikneb piirkonnas, mis allergeeniga kokkupuutes oli. Näiteks õietolmuallergia korral võivad tekkida probleemid nina ja silmade piirkonnas, nagu allergiline nohu, vesised silmad, sügelus ja aevastamine. Sümptomid võivad areneda mitme päeva või isegi tunni jooksul pärast allergeeniga kokkupuudet ja sageli on nende taga immunoloogiline reaktsioon. Täpse allergeeni tuvastamiseks kasutatakse epikutaanteste ehk plaasterteste, mis aitavad konkreetse reaktsiooni põhjustaja kindlaks teha. Kuigi kontaktallergiat välja ravida ei saa, on võimalik selle sümptomeid edukalt kontrollida allergeeni vältides ning vajadusel sobivaid põletikuvastaseid salve kasutades.

Nõgestõbi ehk urtikaaria

Nõgestõbi ilmneb sageli äkki ja võib kaduda sama kiiresti. See avaldub sügelevate, punetavate ja kõrgemal asetsevate laikudena ehk kupladena, mis võivad liikuda nahal ühest piirkonnast teise. Mõnel juhul on nõgestõbi reaktsioon toidule, ravimile või putukahammustusele, kuid paljudel juhtudel pole allergiline põhjus selgelt määratav, näiteks võib vallandajaks olla viirushaigus, tugev stress või füüsikaline ärritus nagu külm või surve. Nõgestõbi kestab tavaliselt vähem kui kuus nädalat ja kaob sageli iseenesest. Kroonilise nõgestõve puhul on sümptomid püsivad või korduvad üle kuue nädala järjest. Ravi keskendub sümptomite leevendamisele. Mõnikord võib vajada ka tugevamaid ravimeid, eriti kroonilise ja elukvaliteeti häiriva haiguse kulgemise korral.

Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit on pikaajaline krooniline nahahaigus, mille puhul ei ole tegemist klassikalise välise allergiaga, vaid pigem immuunsüsteemi tasakaaluhäire ja naha barjäärifunktsiooni nõrkusega. Atoopilist dermatiiti esineb tihti juba lapseeas, kuid see võib jätkuda ka täiskasvanueas. Lööve on kuiv, punetav, ketendav ja tugevalt sügelev ning tüüpiliselt esineb see kehal kindlates piirkondades: lastel põskedel ja kehatüvel, täiskasvanutel kaelal, silmalaudel, kätel ja õndlapiirkondadel. Haiguse kulg on sageli laineline, mis tähendab, et selle ägenemise ja vaibumise perioodid vahelduvad. Kuna atoopilise dermatiidi korral on naha kaitsemehhanism nõrgenenud, võib tekkida ka sekundaarne infektsioon. Ravi keskmes on nahapõletiku kiire leevendamine ja naha regulaarne niisutamine. Vajadusel määrab arst põletikuvastaseid hormoonkreeme või immunomoduleerivaid salve ning rasketel juhtudel ka süsteemset ravi.

Kuidas eristada allergilist löövet teistest nahahaigustest?

Allergilist löövet võib vahel olla keeruline eristada teistest nahahaigustest, nagu psoriaas, seborroiline dermatiit, seeninfektsioon või isegi mõni viirusest põhjustatud lööve. Üks oluline erinevus on see, et allergiline lööve kipub sügelema rohkem ja esineb sageli kindlas mustris, näiteks just keha kindlatel piirkondadel.

Kui lööve kordub sarnasel kujul või ilmneb alati teatud olukordades (nt pärast teatud toidu söömist või kosmeetikatoodete kasutamist), võib tegemist olla just allergilise reaktsiooniga. Lõplikku selgust aitab tuua allergoloogi konsultatsioon ja vajadusel ka allergiatestid.

Mida teha, kui kahtlustad allergilist löövet?

Kui nahale tekib ootamatu lööve, mis sügeleb või püsib mitu päeva, tasub esmalt proovida välistada kõige tavalisemad allergeenid. Mõtle, kas oled hiljuti kasutanud uut pesuvahendit, söönud mõnd uut toitu, võtnud ravimeid või kasutanud kosmeetikatoodet, mida tavaliselt ei kasuta.

Allergeeni kõrvaldamine ehk kokkupuute vältimine on kõige tõhusam viis lööbe taandumiseks. Nahale võib leevenduseks määrida jahutavat kreemi, tsinksalvi või spetsiaalset sügelusvastast kreemi. Kui lööve ei taandu paari päevaga või muutub hullemaks, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.

Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda, kui lööve ei taandu paari päevaga, muutub väga põletikuliseks, katab suure osa kehast või sellega kaasnevad muud sümptomid, näiteks palavik, hingamisraskused või paistetus.

Ka korduvate või krooniliste nahalöövete puhul on vaja arsti konsultatsioonile pöörduda, eriti kui tegemist on lapsega või kui lööve häirib und, igapäevaelu või enesetunnet. Arst saab hinnata lööbe täpset põhjust, määrata vajadusel uuringud ja pakkuda välja sobiv ravi.

Ilma arstiga nõu pidamata ei ole mõistlik ise endale allergiaravimeid valida. Vale ravimivalik või -annus võib allergilist reaktsiooni hoopis süvendada või kõrvaltoimeid põhjustada.

Allergiate kohta leiad rohkem infot Eesti Allergialiidu kodulehelt.

Kuidas allergilist löövet ravida?

Ravi sõltub lööbe raskusastmest ja põhjusest. Nagu mainitud, siis kergemate juhtumite puhul piisab sageli allergeeni vältimisest ja nahale määratavast rahustavast kreemist. Kui lööve on tugevam või püsiv, võivad arstid määrata allergia vastu paikseid kortikosteroide või antihistamiinseid tablette, millest populaarsemad on näiteks Claritine ja Zyrtec ning mis aitavad sügelust ja põletikku vähendada.

Krooniliste ja korduvate löövete puhul, näiteks atoopilise dermatiidi korral, võib vaja minna pikaajalist nahahooldust ja immunomoduleerivat ravi. Kontaktdermatiidi korral on oluline kindlaks teha täpne allergeen ja seejärel seda vältida, mille jaoks tehakse vajadusel epikutaan- ehk plaastriteste.

Nõgestõve korral kasutatakse sageli antihistamiine ja vajadusel ka adrenaliinipliiatsit kui esineb anafülaksia oht. Selle korral tuleb kindlasti koheselt erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.

Kuidas allergilist löövet ennetada?

Ennetamine algab teadlikkusest. Kui tead, mis sinu nahale halvasti mõjub, on võimalik allergeene vältida ja sellega probleeme ennetada. Siin on mõned praktilised soovitused:

• vali kosmeetika ja kehahooldustooteid hoolikalt. Vali lõhnatud ja allergiavabad tooted. Väldi tooteid, mis sisaldavad säilitusaineid, värvaineid või tugevaid lõhnaaineid;
• kasuta nahasõbralikke pesuvahendeid. Lõhnavabad ja värvaineteta pesuvahendid sobivad tundlikule nahale paremini. Loputa pesu korralikult, et vältida jääkainete nahalekandumist;
• hoia nahk niisutatuna. Kuiv nahk on allergiatele vastuvõtlikum. Kasuta sobiva koostisega niisutavat kreemi regulaarselt, eriti külmal ajal;
• väldi liigset higistamist. See võib sügelust süvendada ja löövet vallandada;
• väldi kokkupuudet teadaolevate allergeenidega. Kui sul on teada kontaktallergia, loe toodete koostist ning eelista allergiaohutuid variante;
• tugevda naha kaitsebarjääri. Oluline on hoolitseda ka selle eest, et nahk oleks alati puhas, kuiv ning piisavalt niisutatud.