Millal on puugihammustus ohtlik ja kuidas end kaitsta?

Puugid on Eestis kevadest hilissügiseni laialt levinud, mistõttu võivad nendega kokku puutuda kõik, kes looduses viibivad. Kuigi puuk ise on väike ja sageli vaevumärgatav, võivad tema hammustuse tagajärjed olla väga tõsised. Eestis levivad puugihaigused on sellised nakkushaigused, mis võivad ravimata jätmisel püsivaid tervisekahjustusi põhjustada.

Kuna puugihammustus ei ole valulik ning puuk ise on väga kerge, ei tunne inimesed üldjuhul teda enda peal kõndimas ega märka ka puugihammustust. Seetõttu jääb hammustus sageli esialgu tähelepanuta, eriti siis, kui puuk on kinnitunud raskesti nähtavasse kehapiirkonda.

Kahjuks on aga puugihammustuse varajane avastamine tüsistuste vältimiseks väga tähtis. Kui puuk eemaldatakse kiiresti ning tüüpilisi haigustunnuseid osatakse jälgida, on tõsisemaid tagajärgi võimalik ennetada. Just seepärast tasub igasse puugihammustusse tõsiselt suhtuda ning endale teadvustada, et tegemist on potentsiaalselt tervist ohustava olukorraga.

Kuidas puugihammustus välja näeb ja millised on sümptomid?

Puugihammustus ei pruugi alguses mingit märgatavat jälge jätta, kuid mõnel juhul võib hammustuskohta tekkida punetav laik või sõõrjas lööve, mis aja jooksul laieneb. Just selline iseloomulik punetav ring, mille keskkoht on heledam, on üks tüüpilisemaid borrelioosi varaseid tunnuseid. Lööve võib ilmuda mitme päeva kuni kuu jooksul pärast hammustust ning sageli on see valutu ja ei sügele.

Lisaks võib esineda muid sümptomeid, nagu naha tundlikkus, sügelus või kerge valu hammustuspiirkonnas, kuid need ei teki alati. Puugihammustus võib kulgeda ka täiesti sümptomiteta. Väikeseid puuke on väga raske märgata, kuna nad on vähem kui millimeetri suurused ja võivad kinnituda sellisesse piirkonda, mida inimene tihti ei vaata, näiteks kõrvade taha, juuksepiirile või kaenla alla.

Oluline on meeles pidada, et puukborrelioos või puukentsefaliit ei pruugi endast kohe märku anda. Sümptomid võivad ilmneda alles hiljem ning neid ei osata tihtipeale esmapilgul puugihammustusega seostada. Haiguste hiline ja mittespetsiifiline avaldumine muudab need eriti ohtlikuks ja raskemini diagnoositavaks. Seetõttu on puugihammustuse sümptomite tundmine ja oma keha jälgimine pärast võimalikku hammustust äärmiselt oluline.

Millised haigused puukidega levivad?

Eestis levivad puukide kaudu kaks peamist haigust: borrelioos ehk Lyme’i tõbi ja puukentsefaliit. Mõlemad võivad põhjustada tõsiseid tervisemuresid, kui neid õigel ajal ei märgata ega ravita.

Borrelioos on bakteriaalne nakkus, mida põhjustab Borrelia burgdorferi. Haigus kandub edasi nakatunud puugi hammustuse kaudu ning varajased sümptomid ilmnevad tavaliselt mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Nagu eelnevalt mainitud on selle tüüpiliseks tunnuseks suurenev punetav laik hammustuse ümber, mis võib aja jooksul muutuda sõõrjaks. Borrelioosi varajased sümptomid võivad sarnaneda gripile: väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu. Kui ravi ei alustata õigeaegselt, võib borrelioos levida liigestesse, närvisüsteemi ja südamesse, põhjustades pikaajalisi tüsistusi. Borrelioosi ravitakse antibiootikumide kuuriga, mis varajases staadiumis on väga tõhus.

Puukentsefaliit on viirushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Haigus kulgeb kahes faasis: esimeses tekivad üldised viirusnähud nagu palavik, väsimus ja lihasvalu, teises faasis võib viirus rünnata kesknärvisüsteemi ning põhjustada ajupõletikku (entsefaliiti) või ajukelme- põletikku (meningiiti). Puukentsefaliidi vastu antibiootikumiravi ei toimi, kuid õnneks on selle jaoks olemas tõhus vaktsiin.

Terviseameti andmetel registreeritakse Eestis igal aastal sadu borrelioosijuhte ja mitusada puukentsefaliidi haigusjuhtu.

Mida teha puugihammustuse korral ning kuidas puuki õigesti eemaldada?

Kui märkad nahal puuki, on oluline tegutseda kiiresti, kuid rahulikult. Kui puuk võimalikult kiiresti eemaldada, saab vähendada ohtu, et haigustekitajad kanduvad organismi. Puugi sülg sisaldab haigustekitajaid, mis võivad lühikese aja jooksul edasi kanduda.

Puugi eemaldamiseks kasuta peenikese otsaga pintsette või spetsiaalset puugieemaldajat, mida saab apteegist osta. Haara puugist võimalikult oma naha lähedalt, ilma tema keha pigistamata, kinni ning tõmba see aeglaselt ja ühtlase liigutusega nahast välja. Ära keera ega sikuta järsult, sest nii võib puuk pooleks minna ja see võib põletiku- või nakkuseohtu suurendada. Pärast puugi eemaldamist puhasta hammustuskoht põhjalikult antiseptikuga.

Puugi eemaldamiseks ei tohi määrida puuki õli, alkoholi, vaseliini ega mõne muu ainega, sest need võivad puuki ärritada, mille tulemusena sülitab ta rohkem haigustekitajaid välja. Selline teguviis võib nakkusriski hoopis suurendada.

Millal pärast puugihammustust tuleb arsti poole pöörduda?

Üks selgemaid märke, et puugihammustus vajab arsti tähelepanu, on nahale tekkiv rõngakujuline punetus.

Samuti peaksid valvsaks tegema gripilaadsed sümptomid nagu palavik, väsimus, tugev peavalu, lihas- või liigesevalu. Need võivad viidata nii borrelioosile kui ka puukentsefaliidile. Kui oled puugihammustuse järel tundnud end tavapärasest kurnatumana või ilmnevad kummalised valud või palavik, tasub seda arstiga arutada, isegi kui nähtavat löövet pole.

Spetsialisti poole tasub pöörduda ka siis, kui puuk oli nahal pikka aega (üle 24 tunni), kuna nakatumise risk suureneb ajaga, mil puuk on kehale kinnitunud. Veel üks põhjus arsti juures käimiseks on olukord, kus puuki ei õnnestu täielikult eemaldada, näiteks kui peaosa jääb naha sisse. Selle tulemusena võib tekkida paikne põletik ning suureneb risk, et haigustekitajad satuvad organismi.

Kuidas end puukide eest kaitsta?

Puugihammustuse vältimine on alati lihtsam ja ohutum kui puugihaiguste ravimine. Eestis, kus puugid levitavad tõsiseid haigusi nagu borrelioos ja puukentsefaliit, on ennetusmeetmed eriti olulised. Õige riietus, tõhusad tõrjevahendid ja teadlik käitumine looduses aitavad nakatumise riski vähendada.

Kui liigud metsas, niidul, pargis või aias, kata alati oma nahka võimalikult suurel määral, sest puugid eelistavad kinnituda just palja naha külge. Kanna heledaid ja liibuvaid rõivaid, et puuke paremini märgata ning pista püksisääred sokkide või saabaste sisse. Pea katmiseks sobib müts või kapuuts. Lisaks tasub kasutada puugitõrjevahendeid, mida kantakse rõivastele või paljale nahale vastavalt tootja juhistele.

Pärast igat looduses viibimist tuleks kantud riided seljast võtta ja hoolikalt üle kontrollida ning teha kindlaks, et kehal ei ole ühtegi puuki.

Üks tõhusamaid viise puukentsefaliidi vastu kaitsmiseks on vaktsineerimine. Puugivaktsiin koosneb kolmest doosist ning pakub pikaajalist kaitset spetsiifilise ravita raske viirushaiguse vastu.