Kolesterool: kõik, mida pead teadma

Kolesterool on rasvataoline aine, mida leidub iga inimese organismis ja mis on vajalik paljude elutähtsate protsesside toimimiseks. Samal ajal on kolesterooli tasemed tihedalt seotud südame-veresoonkonna tervisega ning just siin tekib sageli kõige rohkem segadust: millal on kolesterool „normis“, millal mitte ja mida need numbrid tegelikult tähendavad?

See artikkel on mõeldud kõigile, kes soovivad paremini mõista, mis on kolesterool, miks selle taset jälgitakse ning kuidas laboritulemusi mõtestada. Juttu tuleb kolesterooli erinevatest liikidest, nende rollist organismis ning sellest, miks ei piisa alati ainult ühest „normväärtusest“.

Lisaks annab artikkel ülevaate tänapäevasest riskipõhisest lähenemisest kolesterooli hindamisel, selgitab levinumaid termineid ja aitab lugejal oma analüüsidest paremini aru saada. Fookus on selgitamisel ja tausta loomisel, mitte ravisoovituste andmisel.

Mis on kolesterool ja miks see on vajalik?

Kolesterool on organismis loomulikult esinev rasvataoline ühend, mis on oluline rakkude ehituses ja mitmete bioloogiliste protsesside toimimises. Seda leidub iga inimese kehas ning seda kasutatakse näiteks rakumembraanide moodustamiseks ja signaalide edastamiseks rakkude vahel.

Lisaks on kolesterool vajalik mitmete elutähtsate ainete tootmiseks, sealhulgas teatud hormoonide, D-vitamiini ja seedimiseks vajalike sapphapete sünteesiks. Seetõttu ei ole kolesterool ise probleem, vaid normaalne ja vajalik osa inimese ainevahetusest. Terviseriskid tekivad eelkõige siis, kui kolesterooli sisaldus veres või selle jaotus erinevate osakeste vahel ei ole tasakaalus.

Kolesterooli roll organismis

Kolesterool täidab organismis mitmeid olulisi ülesandeid, mis on seotud nii rakkude toimimise kui ka ainevahetusega. Üks kesksemaid rolle on osalemine rakumembraanide ehituses: kolesterool aitab hoida rakukestasid piisavalt tugevate, kuid samas paindlikena, et rakud saaksid oma ülesandeid täita ja ümbritseva keskkonnaga suhelda.

Lisaks on kolesterool lähteaine mitmete bioloogiliselt aktiivsete ühendite tootmiseks. Selle abil sünteesitakse steroidhormoone, mis mõjutavad näiteks ainevahetust, stressireaktsioone ja suguhormoonide tasakaalu. Samuti on kolesterool vajalik sapphapete moodustamiseks, mis omakorda võimaldavad rasvade seedimist ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumist.

Kolesterooli roll tervises ei piirdu aga ainult selle funktsioonidega rakkude sees. Oluline on ka see, kuidas kolesterool liigub veres ja millistes vormides see esineb. Nüüd, kui kolesterooli üldine tähendus organismis on selge, saame edasi vaadata, millised on peamised kolesterooli ja rasvadega seotud näitajad ning mida nende väärtused tervise seisukohalt näitavad.

LDL, HDL, triglütseriidid, non-HDL ja Lp(a) — mida need näitavad?

Kolesterool ja rasvad ei liigu veres vabalt, vaid on seotud lipoproteiinidega – osakestega, mis transpordivad rasvaineid organismis. Vereanalüüsides mõõdetavad näitajad kirjeldavad erinevaid lipoproteiine või nendega seotud rasvu ning annavad koos ülevaate südame-veresoonkonna riskist.

LDL (“halb”) ja ateroskleroos

LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) kannab kolesterooli maksast kudedesse. Kui LDL-osakesi on veres liiga palju, võivad need ladestuda veresoonte seintele ja soodustada ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise teket. Seetõttu on LDL üks olulisemaid näitajaid südame-veresoonkonna riski hindamisel.

HDL (“hea”) — kaitsev roll ja piirangud

HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) osaleb liigse kolesterooli tagasitranspordis kudedest maksa. Seda on traditsiooniliselt peetud kaitsvaks teguriks, kuid tänapäeval hinnatakse HDL-i rolli ettevaatlikumalt. Väga kõrge HDL-tase ei pruugi alati tähendada madalamat riski.

Triglütseriidid — millal need on eriti olulised?

Triglütseriidid on peamine rasvade vorm, milles organism energiat talletab ja transpordib. Nende tase veres võib olla seotud toitumise, ainevahetuse ja teatud haigusseisunditega. Eriti oluline on triglütseriidide hindamine koos teiste lipiidinäitajatega.

Non-HDL — lihtne “kogu aterogeenne koormus”

Non-HDL-kolesterool hõlmab kogu kolesterooli, mis on seotud ateroskleroosi soodustavate lipoproteiinidega. See näitaja saadakse, kui üldkolesteroolist lahutatakse HDL-kolesterool. Non-HDL annab lihtsa ülevaate kogu aterogeensest koormusest veres.

Lipoproteiin(a) ehk Lp(a) — miks sellest räägitakse üha rohkem?

Lp(a) on geneetiliselt määratud lipoproteiin, mis sarnaneb LDL-ile, kuid millel on täiendav valguline komponent. Kõrgenenud Lp(a) tase on seotud suurenenud südame-veresoonkonna riskiga sõltumatult teistest kolesteroolinäitajatest. Selle väärtus püsib elu jooksul enamasti stabiilne.

Kõrge kolesterooli sümptomid

Kõrgenenud kolesteroolitase ei põhjusta enamasti otseseid sümptomeid ning paljud inimesed ei tunne end kuidagi halvasti. Sageli avastatakse see juhuslikult vereanalüüsi käigus. Mõned kaudsed tunnused ja terviseprobleemid võivad siiski olla seotud pikaajaliselt kõrgenenud kolesterooliga:

• Südame-veresoonkonna haigused, näiteks südame isheemiatõbi, mis võivad avalduda rindkerevalu või õhupuudusena
• Kõrge vererõhk, mis esineb sageli koos ebasoodsate vere rasvade näitajatega
• Ksantoomid ehk kollakad rasvaladestused nahal või kõõlustel (harvem, tavaliselt geneetilise taustaga)
• Ksantelasmad, kollakad ladestused silmalaugudel
• Vereringehäired, mis võivad avalduda näiteks jalgade külmatunde või kiire väsimisena koormusel

Kuna sümptomid puuduvad või on mittespetsiifilised, on kolesteroolitaseme hindamisel kõige olulisem roll vereanalüüsidel.

Kolesterooli “normid” vs sihtväärtused — kõige suurem segadus

Kuidas kolesteroolitaseme mõõtmine käib?

Kolesteroolitaset hinnatakse vereanalüüsi abil, tavaliselt veeniverest. Analüüsis mõõdetakse erinevaid lipiidinäitajaid, mis annavad koos ülevaate vere rasvade profiilist ja võimalikust südame-veresoonkonna riskist. Tulemused esitatakse numbritena, mille tähendus sõltub nii labori referentsvahemikest kui ka inimese individuaalsest riskist.

Miks tekib segadus?

Laboritulemuste lehel on sageli kirjas referentsvahemikud, kuid arstid lähtuvad üha enam riskipõhistest sihtväärtustest. Need ei ole alati samad asjad.

Tabel 1. Labori referents vs riskipõhine siht (mmol/L)

Oluline: riskipõhised sihid sõltuvad inimese üldisest südame-veresoonkonna riskist ning neid hinnatakse koos tervishoiutöötajaga.

Kuidas oma analüüside paberist aru saada?

• Labori referentsvahemik näitab, millised väärtused on populatsioonis tavapärased
• Sihtväärtus näitab, milline tase on konkreetse inimese jaoks soovitatav
• LDL on tavaliselt kõige olulisem riskinäitaja
• Üldkolesterool üksi ei anna piisavat infot
• Non-HDL aitab hinnata kogu aterogeenset koormust
• HDL ja triglütseriidid annavad lisakonteksti
• Tulemuste tähendus sõltub alati üldisest riskiprofiilist

LDL-kolesterooli sihid riskitaseme järgi (LDL targets by risk level)

Euroopa kardioloogia- ja ateroskleroosiorganisatsioonide (ESC/EAS) juhised lähtuvad põhimõttest, et kolesterooli hindamisel ei ole ühte universaalset normi kõigile. LDL-kolesterooli sihtväärtused sõltuvad inimese üldisest südame-veresoonkonna riskist: mida suurem risk, seda rangem on soovitatav siht.

Viimased juhiste täpsustused rõhutavad senisest enam riskipõhist lähenemist ning täpsemat riskihindamist, kuid LDL-kolesterooli sihtväärtused ise on jäänud samaks. Fookus on sellel, et tulemusi tõlgendataks alati tervikpildi alusel, mitte üksiknäitajana.

Tabel 2. LDL sihtväärtused riskiklasside järgi (mmol/L)

Kuidas hinnata oma südame-veresoonkonna riski?

Südame-veresoonkonna riski hinnatakse mitme teguri koosmõjus, arvestades nii vanust, sugu, vererõhku, vere lipiidide taset kui ka elustiiliga seotud näitajaid. Praktikas kasutatakse riskihindamise tööriistu ja arvestatakse ka varasemaid haigusi ning perekondlikku tausta. Lõplik hinnang kujuneb tervikpildi põhjal, mitte ühe näitaja alusel.

Riskitegurid, mis nihutavad sihti rangemaks

Rangemad kolesterooli sihtväärtused on tavaliselt põhjendatud inimestel, kellel on juba diagnoositud südame-veresoonkonna haigus või kelle risk on muudel põhjustel kõrgem. Siia võivad kuuluda näiteks diabeet, krooniline neeruhaigus, suitsetamine või tugev perekondlik eelsoodumus. Ka mitme riskiteguri koos esinemine võib tähendada vajadust rangemate sihtide järele.

Kuidas hoida kolesterool kehas normi piires?

Kolesteroolitaseme hoidmine tasakaalus on pikaajaline protsess, mida mõjutavad nii eluviis kui ka individuaalsed tegurid. Üldised soovitused keskenduvad eelkõige südame-veresoonkonna tervise toetamisele tervikuna, mitte üksikute numbrite „optimeerimisele“.

• Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, kus on piisavalt köögivilju, täisteratooteid ja taimseid rasvu
• Regulaarne kehaline aktiivsus, mis toetab rasvade ainevahetust ja üldist südame tervist
• Normaalne kehakaal ja selle hoidmine pikema aja jooksul
• Suitsetamisest hoidumine, kuna suitsetamine mõjutab ebasoodsalt lipiidide tasakaalu
• Mõõdukas alkoholi tarbimine, arvestades individuaalseid terviseriske
• Regulaarne tervisekontroll, eriti juhul, kui esineb riskitegureid või perekondlik eelsoodumus

Oluline on meeles pidada, et kolesterooli näitajad ja nende tähendus on inimeseti erinevad ning soovitused tuleb alati seada üldise terviseseisundi konteksti.

Kokkuvõte: 5 asja, mida meeles pidada

• Kolesterool on organismile vajalik aine, kuid selle mõju tervisele sõltub liigist, tasemest ja jaotusest
• Üksainus „normväärtus“ ei kehti kõigile – olulisemad on riskipõhised sihtväärtused
• LDL-kolesterool on keskne riskinäitaja, kuid tervikpildi annavad mitmed näitajad koos
• Kõrge kolesterool on sageli sümptomiteta, mistõttu avastatakse see enamasti vereanalüüsi käigus
• Tulemuste tõlgendamine sõltub inimesest, tema terviseseisundist ja riskiteguritest

Mis on sinu järgmine samm täna?

Kui sul on olemas värsked vereanalüüsid, vaata need üle tervikuna ja mõtle, mida need sinu jaoks tähendavad. Kui analüüse pole tehtud või on tekkinud küsimusi, tasub kolesteroolitaset arutada tervishoiutöötajaga.