Dermatofütoos - mida peaks naha seeninfektsioonist teadma?

Dermatofütoos on naha, juuste või küünte seeninfektsioon, mida põhjustavad dermatofüüdid. Need seened kasutavad kasvuks keratiini ehk valku, mida leidub naha pindmises kihis, juustes ja küüntes. Nakkust nimetatakse sageli lihtsalt nahaseeneks. See on levinud probleem, mis võib tekkida nii lastel kui ka täiskasvanutel. Haigus ei viita halvale hügieenile, kuid soe ja niiske keskkond soodustab seene kasvu. Sümptomid sõltuvad sellest, millist kehapiirkonda infektsioon mõjutab, ning võivad meenutada ka teisi nahahaigusi. Enamasti on infektsioon õigesti ravides hästi kontrollitav.

Kuidas dermatofütoos levib?

Dermatofütoos võib levida otsesel kokkupuutel nakatunud inimese või loomaga. Nakkuse võib saada ka rätikute, jalanõude, riiete, kammide, voodipesu või spordivarustuse kaudu.

Suurem nakatumisrisk on ujulates, saunades, jõusaalide duširuumides ja riietusruumides, kus on soe ja niiske. Seene kasvu soodustavad ka tugev higistamine, niisked jalanõud ning pikalt märjana püsiv nahk. Nakkus võib liikuda ühelt kehapiirkonnalt teisele, näiteks jalalt küüntele või kubemepiirkonda.

Dermatofütoosi sümptomid

Nahale võib tekkida sügelev ja ketendav punetav laik, mille serv on sageli keskosast selgem. Mõnikord on lööve ümar või rõngakujuline ja suureneb tasapisi.

Jalaseene korral esineb ketendust, sügelust ja naha lõhenemist sageli varvaste vahel. Küüneseen muudab küüne paksemaks, rabedamaks või kollakaks. Peanaha seen võib põhjustada ketendavaid piirkondi, juuste murdumist ja hõrenemist. Mõnel inimesel tekivad ka väikesed villid või põletav tunne.

Milliseid kehaosi see võib mõjutada?

Dermatofütoos võib haarata peaaegu kõiki naha piirkondi. Sageli esineb seda jalgadel ja varvaste vahel, kuid seen võib tekkida ka kubemes, kehatüvel, kätel või näol.

Peanaha seen on sagedasem lastel. Küünte nakatumisel räägitakse küüneseenest. Infektsiooni välimus ja vajalik ravi sõltuvad sellest, milline kehapiirkond on haaratud.

Kuidas dermatofütoosi kodus ravida?

Piiratud nahaseent saab sageli ravida apteegist saadavate seenevastaste ravimitega. Levinud toimeained on terbinafiin ja klotrimasool, mida kasutatakse näiteks kreemi, geeli või lahusena. Ravi kestus sõltub toimeainest, tootest ja infektsiooni asukohast ning võib kesta ühest nädalast mitme nädalani.

Üks tuntud valik on Canesten kreem, mille toimeaine on klotrimasool ja mida kasutatakse mitmesuguste naha seeninfektsioonide, sealhulgas jalaseene raviks. Ravimit tuleb kasutada pakendi infolehe järgi ja ravikuur korralikult lõpuni teha. Peanaha- ja osa küüneseene juhtudest vajavad arsti määratud ravi. 

Looduslikest vahenditest on enim uuritud teepuuõli, millel võib olla mõningane toime näiteks jalaseene korral. Selle mõju ei ole siiski sama hästi tõestatud kui seenevastastel ravimitel ning tundlikul nahal võib teepuuõli põhjustada ärritust.

Seenevastaseid ravimeid saab võrrelda ka InternetAptieka.lv/et veebipoes, kus saab tutvuda toodete toimeainete ja kasutusjuhistega ning vajaduse korral küsida nõu.

Kas nahaseen võib ilma ravita kaduda?

Nahaseen võib mõnikord olla väga kerge, kuid enamasti ei tasu oodata, et infektsioon ise möödub. Ravita võib lööve suureneda või levida teistele kehapiirkondadele ja inimestele. Sobiv seenevastane ravi aitab nakkuse kiiremini kontrolli alla saada ja vähendada selle edasist levikut.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole tasub pöörduda, kui lööve levib kiiresti, katab suure nahapiirkonna või ei parane õigesti kasutatud käsimüügiravimiga. Arsti hinnangut vajavad tavaliselt ka peanaha- ja küüneseen.

Abi tuleks kiiremini otsida ka siis, kui tekib tugev valu, turse, mäda või palavik. Diabeedi või nõrgenenud immuunsuse korral tasub seeninfektsiooni suhtuda tähelepanelikumalt.

Kuidas dermatofütoosi diagnoositakse?

Sageli saab arst seeninfektsiooni kahtlustada juba naha välimuse põhjal. Kui diagnoos pole selge, võib võtta kahjustatud nahalt kraapeproovi, küünest proovitüki või peanahalt juukseproovi. Laboriuuring aitab kinnitada, kas tegemist on dermatofüütidega, ja eristada seeninfektsiooni teistest sarnase välimusega nahahaigustest.

Kellel on suurem risk dermatofütoosi saada?

Dermatofütoosi võib saada igaüks, kuid mõnel inimesel on nakatumise või korduva infektsiooni risk suurem.

• Sportlastel suurendavad riski tugev higistamine, kontaktspordialad ning ühiste duši- ja riietusruumide kasutamine.
• Diabeediga inimestel võib naha- ja küüneseene risk olla suurem ning jalgade naha seisundit tasub regulaarselt jälgida.
• Lastel esineb sagedamini peanaha dermatofütoosi, mis võib levida teistelt lastelt või nakatunud loomadelt.
• Nõrgenenud immuunsusega inimestel võib infektsioon olla ulatuslikum, korduda sagedamini ja vajada pikemat ravi.

Nakatumise tõenäosust võivad suurendada ka tugev higistamine, niisked jalanõud ning ühiste rätikute, jalanõude või spordivarustuse kasutamine.

Kuidas vältida uuesti nakatumist?

Pärast ravi tasub järgida mõnda lihtsat harjumust, mis aitab vähendada dermatofütoosi kordumise ja teistele levimise riski.

• Hoia nahk puhas ja kuiv ning kuivata pärast pesemist hoolikalt ka varvaste vahed.
• Vaheta sokke ja aluspesu iga päev ning lase jalanõudel enne järgmist kandmist korralikult kuivada.
• Kanna ujulas, saunas ja ühistes duširuumides plätusid või muid sobivaid jalanõusid.
• Ära jaga teistega rätikuid, sokke, jalanõusid, kamme ega spordivarustust.
• Pese rätikuid, voodipesu ja riideid regulaarselt ning järgi nende pesemisjuhiseid.
• Pese pärast nakatunud nahapiirkonna puudutamist käsi.
• Kui nakkus võib pärineda lemmikloomalt, lase loom loomaarstil üle vaadata.

Kui jalaseen kipub korduma, eelista hingavaid sokke ja jalatseid ning vaheta jalanõusid, et need jõuaksid kandmiskordade vahel täielikult kuivada.

Kokkuvõte

Dermatofütoos on levinud seeninfektsioon, mis võib mõjutada nahka, juukseid ja küüsi. Nahaseenele võivad viidata sügelus, ketendus ja rõngakujuline lööve. Piiratud nahaseent saab sageli ravida apteegist saadavate seenevastaste ravimitega. Kui infektsioon ei parane, levib kiiresti või haarab peanahka või küüsi, tuleks pöörduda arsti poole.