Mis võib põhjustada neeruhaigusi?

Neeruhaigus võib areneda pikka aega ilma selgete sümptomiteta. Seetõttu on oluline teada, millised märgid võivad viidata neeruprobleemidele ja mis neerude tervist mõjutab. Uurime, mis neeruhaigusi põhjustab, mida näitavad vereanalüüsid, kuidas toitumine ja vedeliku tarbimine neere mõjutavad ning mida saab teha neerukivide ennetamiseks.

Neeruhaiguse esimesed märgid

Krooniline neeruhaigus võib pikka aega kulgeda ilma märgatavate sümptomiteta. Sageli avastatakse see alles vere- või uriinianalüüside käigus.

Esimesed märgid võivad olla üsna üldised. Nende hulka kuuluvad püsiv väsimus, nõrkus, isutus, iiveldus ja keskendumisraskused. Samuti võivad tekkida tursed jalgadel, pahkluude või silmade ümbruses.

Tähelepanu tasub pöörata ka muutustele urineerimises. Uriin võib muutuda vahutavaks või tumedaks ning urineerimisvajadus võib sageneda, eriti öösiti. Neeruhaigusega võivad kaasneda ka sügelev nahk, lihaskrambid ja kõrge vererõhk.

Kuna neeruhaigus ei pruugi varases staadiumis kaebusi põhjustada, on riskirühma kuuluvatel inimestel oluline käia regulaarselt tervisekontrollis.

Neeruhaiguse põhjused

Kaks kõige sagedasemat põhjust on diabeet ja kõrge vererõhk, mis koos põhjustavad umbes kaks kolmandikku kroonilise neeruhaiguse juhtudest.

Diabeedi korral kahjustab pikaajaliselt kõrge veresuhkur neerude pisikesi filtreid ehk glomeruleid. Kahjustus areneb aastate jooksul ja esimene märk on väike kogus valku uriinis. Just seetõttu kontrollitakse diabeetikutel neerunäitajaid regulaarselt.

Kõrge vererõhk kahjustab neerude veresooni ja vähendab nende verevarustust. Seos toimib mõlemal suunal: kõrge vererõhk kahjustab neere ja kahjustatud neerud tõstavad omakorda vererõhku.

Teised olulised põhjused on glomerulonefriit ehk neerukehakeste põletik, polütsüstiline neeruhaigus, mis on pärilik, korduvad neerupõletikud ja kuseteede takistused, näiteks neerukivid või meestel eesnäärme suurenemine. Neerukahjustuse võib põhjustada ka üks raske haigestumine, näiteks tugev vedelikupuudus või vereringehäire, mis jätab neerud korraks ilma piisava verevarustuseta.

Riski suurendavad ka autoimmuunhaigused nagu luupus, südamehaigused, ülekaal, suitsetamine, vanus üle 60 aasta ja neeruhaigused suguvõsas. Oma osa on pikaajalisel valuvaigistite kasutamisel.

Naistel on eraldi tähelepanu väärt korduvad kuseteede põletikud, mis ravimata jätmisel võivad tõusta neerudesse ja aja jooksul neid kahjustada. Raseduse ajal tekkiv preeklampsia suurendab samuti hilisemat neeruhaiguse riski, mistõttu tasub sellest perearstile mainida.

Kuidas hinnatakse neerude tööd vereanalüüsiga?

Neerude töö hindamisel vaadatakse tavaliselt vere kreatiniinisisaldust ja selle põhjal arvutatud eGFR-i ehk hinnangulist glomerulaarfiltratsiooni kiirust.

Kreatiniin on lihaste ainevahetuse käigus tekkiv jääkaine, mis väljub organismist peamiselt neerude kaudu. Kui neerude töö halveneb, võib kreatiniini sisaldus veres suureneda. Normaalne vahemik sõltub muu hulgas vanusest, lihasmassist ja laborist, mistõttu tuleb tulemust võrrelda analüüsivastusel märgitud piirväärtustega.

eGFR näitab hinnanguliselt, kui hästi neerud verd filtreerivad. Tulemuseks 90 ml/min/1,73 m² või rohkem peetakse üldiselt normaalset või kõrget neerufunktsiooni. Tulemus 60–89 võib olla samuti normaalne, kui muid neerukahjustuse tunnuseid ei ole. Kui eGFR püsib vähemalt kolm kuud alla 60, võib see viidata kroonilisele neeruhaigusele.

Neerude seisundi hindamiseks tehakse sageli ka uriinianalüüs, sest albumiini ehk valgu suurenenud sisaldus uriinis võib olla üks varajasi neerukahjustuse tunnuseid. Ühe analüüsitulemuse põhjal diagnoosi tavaliselt ei panda ning vajadusel tehakse kordusanalüüs.

Millised toidud on neerudele head ja milliseid tasub piirata?

Neerude tervise seisukohalt on oluline jälgida eelkõige soola tarbimist. Suur osa soolast saadakse valmistoodetest, näiteks leivast, juustust, vorstidest ja valmistoitudest. Täiskasvanul soovitatakse tarbida päevas alla 5 grammi soola ehk ligikaudu ühe teelusikatäie jagu.

Piirata tasub tugevalt töödeldud toite, suhkrurikkaid jooke ja liigset loomse valgu tarbimist. Neerude tervist toetab mitmekesine menüü, kus on rohkelt köögivilju, marju, puuvilju, täisteratooteid, kala ja taimseid rasvu.

Kui neeruhaigus on juba diagnoositud, võivad toitumissoovitused olla teistsugused. Mõnel juhul tuleb piirata näiteks kaaliumi, fosfori või valgu tarbimist, kuid seda tuleks teha arsti või kliinilise toitumisspetsialisti soovitusel.

Vesi neerude tervise heaks

Piisav vedeliku tarbimine aitab neerudel normaalselt töötada ja organismist jääkaineid väljutada. Rohkem vett ei tähenda siiski automaatselt paremat neerude tervist. Terve inimese puhul ei anna väga suur veekogus neerudele lisakasu ning liigne vedelik võib häirida organismi tasakaalu.

Vedelikupuuduse korral muutub uriin kontsentreeritumaks, mis võib soodustada neerukivide teket. Tugev või pikaajaline vedelikupuudus võib häirida ka neerude tööd.

Enamikule täiskasvanutele sobib päevas umbes 1,5–2 liitrit vedelikku, kuid vajadus sõltub ilmast, kehalisest aktiivsusest ja tervislikust seisundist. Kuuma ilmaga ja treeningu ajal vajab organism tavaliselt rohkem vedelikku. Neeru- või südamehaiguse korral tuleb lähtuda arsti soovitatud vedelikukogusest.

Neerukivid

Neerukivid on kõvad kristallidest moodustunud kogumid, mis tekivad neerudes, kui uriinis on liiga palju kivi moodustavaid aineid ja liiga vähe vedelikku. Kõige levinumad on kaltsiumoksalaadi kivid, harvem esineb kusihappe-, struviit- ja tsüstiinkive.

Kivid võivad olla liivatera suurused või kasvada mitme sentimeetri suuruseks. Väikesed kivid võivad neerus olla aastaid märkamatult ja probleem tekib siis, kui kivi hakkab liikuma kusejuhasse.

Neerukivide sümptomid

Kõige iseloomulikum on äkiline tugev valu küljes või alaseljas, mis kiirgub kubemesse ja tuleb lainetena. Seda nimetatakse neerukoolikuks ja see on üks tugevamaid valusid üldse.

Kaasneda võivad iiveldus, oksendamine, veri uriinis, sagenenud urineerimisvajadus ja rahutus, sest valu leevendavat asendit ei ole võimalik leida.

Miks neerukivid tekivad?

Peamine põhjus on liiga vähene vee joomine, mille tõttu uriin muutub kontsentreerituks. Riski suurendavad rohke soola ja loomse valgu tarbimine, ülekaal, teatud haigused ja ravimid ning pärilik eelsoodumus.

Ka korduvad kuseteede põletikud ja soojas kliimas viibimine, kus higistamine on suurem, soodustavad kivide teket.

Kuidas neerukive ennetada?

Neerukivide ennetamisel on kõige olulisem juua piisavalt vedelikku, et uriin püsiks hele. Kivide kordumise riski vähendamiseks soovitatakse sageli juua umbes 2-2,5 liitrit vedelikku päevas, kui arst ei ole soovitanud teisiti.

Samuti tasub piirata soola ja liigset loomse valgu tarbimist. Tsitrusviljades, näiteks sidrunis, sisalduv tsitraat võib aidata vähendada teatud neerukivide tekke riski.

Oksalaadirikkaid toite, nagu spinat, rabarber ja pähklid, ei pea enamasti täielikult vältima. Neid võib süüa mõõdukalt ning koos kaltsiumi sisaldavate toitudega, sest toidust saadav kaltsium aitab vähendada oksalaadi imendumist.

Kas neerukivid võivad ise välja tulla?

Jah, neerukivid võivad ise väljuda, eriti siis, kui need on väikesed. Alla 5 mm suurused kivid väljuvad sageli iseenesest mõne nädala jooksul. Sellele võivad kaasa aidata piisav vedeliku tarbimine ja arsti soovitatud valuvaigistid.

Mida suurem on kivi, seda väiksem on tõenäosus, et see väljub ilma ravita. Suuremad kivid võivad vajada uroloogi hinnangut ja mõnikord ka protseduuri või muud sekkumist.

Millal on vaja operatsiooni?

Neerukivi eemaldamiseks võib olla vaja sekkumist, kui kivi on liiga suur, ei välju iseenesest või takistab uriini normaalset äravoolu. Kiiret ravi võib vaja minna ka siis, kui kiviga kaasneb kuseteede infektsioon, palavik või tugev valu, mida ravimitega leevendada ei õnnestu.

Ravimeetod sõltub kivi suurusest ja asukohast. Kivi saab purustada lööklainete abil või eemaldada kuseteede kaudu tehtava protseduuriga. Lahtist operatsiooni kasutatakse tänapäeval harva.

Millised ravimid võivad neere kahjustada?

Neerudele võivad koormust avaldada eelkõige põletikuvastased valuvaigistid, näiteks ibuprofeen ja diklofenak. Risk suureneb suuremate annuste, pikaajalise kasutamise ja vedelikupuuduse korral.

Neeruhaiguse korral tuleb olla ettevaatlik ka mitmete teiste ravimitega, sest osa neist väljub organismist neerude kaudu ja võib vajada väiksemat annust. Seetõttu tasub arstile ja apteekrile alati teada anda, kui sul on neeruprobleeme, ning vältida ravimite pikaajalist omal käel kasutamist.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole tasub pöörduda, kui märkad püsivat turset, vahutavat või verist uriini, urineerimise sageduse muutust või seletamatut väsimust. Kontrolli tasub lasta teha ka siis, kui sul on diabeet, kõrge vererõhk või neeruhaigused suguvõsas.

Kiiret abi vajab tugev valu küljes koos palavikuga, uriini hulga järsk vähenemine või täielik lakkamine ning oksendamine koos üldise halva enesetundega. Need võivad viidata ägedale neerukahjustusele, mis vajab kohest ravi.

Kokkuvõte

Neerude tervist aitab hoida vererõhu ja veresuhkru kontrolli all hoidmine, mõõdukas soolatarbimine, piisav vedeliku joomine ning ravimite teadlik kasutamine. Riskirühma kuuluvatel inimestel tasub neerude tööd regulaarselt kontrollida, sest varakult avastatud muutustega saab kiiremini tegeleda.

Neerude ja kuseteede tervisega seotud tooteid leiad ka internetaptieka.lv/et veebipoest. Seal saad võrrelda erinevate toodete koostist ja kasutusjuhiseid ning vajadusel küsida apteekrilt nõu sobiva toote valimiseks.