Gripp – kuidas seda ravida ja kiiremini taastuda?

Gripp on gripiviiruste põhjustatud äge hingamisteede nakkushaigus, mis algab sageli järsku ja võib põhjustada tugevat enesetunde halvenemist. Eestis esineb gripipuhanguid igal aastal ning gripihooaeg kestab tavaliselt oktoobrist maini. Haigestumine suureneb enamasti talvekuudel, mil inimesed viibivad rohkem siseruumides ja nakkus levib kergemini. Enamik terveid inimesi paraneb koduse raviga umbes nädalaga, kuid köha, väsimus ja nõrkus võivad püsida kauem. Grippi tasub võtta tõsiselt, sest mõnel inimesel võivad tekkida rasked tüsistused. Haigus võib tabada igas vanuses inimest ootamatult.

Kui nakkav on gripp ja kuidas see levib?

Gripp on väga nakkav. Viirus levib peamiselt köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel õhku sattuvate piiskade ning väikeste osakeste kaudu. Nakatuda võib ka saastunud käte või pindade kaudu, kui puudutada seejärel nina, suud või silmi. Inimene võib viirust levitada juba umbes päev enne sümptomite tekkimist ning tavaliselt veel viis kuni seitse päeva pärast haigestumist. Kõige nakkavam ollakse haiguse esimestel päevadel. Leviku vähendamiseks tasub haigena koju jääda, käsi pesta ja lähikontakte piirata. Eriti kergesti levib nakkus rahvarohketes siseruumides.

Gripi sümptomid

Gripp algab tavaliselt kiiremini ja tugevamalt kui tavaline külmetus. Levinud sümptomid on palavik, kuiv köha, peavalu, lihase- ja liigesevalu, külmavärinad ning tugev väsimus. Kõrge palavik ei teki siiski kõigil, seega ei välista palaviku puudumine grippi. Enamik sümptomeid leeveneb umbes nädalaga, kuid köha ja jõuetus võivad kesta kaks nädalat või kauem. Külmetuse puhul on sagedamini esiplaanil nohu, aevastamine ja kurguvalu ning enesetunne halveneb tavaliselt järk-järgult, mitte mõne tunni jooksul. Lastel võib vahel esineda ka mõningaid seedevaevusi.

Kuidas grippi ravida?

Kerge gripi korral on tähtsad puhkus, piisav uni ja rohke vedeliku joomine. Palaviku, peavalu ja lihasvalu leevendamiseks võib sobida paratsetamool või ibuprofeen, kui nende kasutamiseks ei ole vastunäidustusi. Mitut paratsetamooli sisaldavat ravimit ei tohi korraga võtta, sest nii võib soovitatud annus märkamatult ületatud saada. Antibiootikumid gripiviiruse vastu ei toimi.

Riskirühma kuuluv või raskelt haigestunud inimene peaks arstiga ühendust võtma varakult. Vajadusel võib arst määrata viirusevastase ravimi, millest on kõige rohkem kasu ravi varajasel alustamisel. internetaptieka.lv/et veebiapteegist saab mugavalt võrrelda käsimüügiravimeid, termomeetreid ja muid koduseks põetamiseks vajalikke tooteid ning tutvuda nende kasutusinfoga. Toibumise ajal tasub füüsilist koormust ajutiselt vähendada.

Millal võib gripp olla ohtlik?

Kiiret arstiabi vajavad hingamisraskus, tugev või püsiv valu rinnus, segasus, krambid, sinakad huuled, tugev nõrkus, vähene urineerimine või olukord, kus enesetunne esmalt paraneb, kuid seejärel järsult halveneb. Arstiga tuleks ühendust võtta ka siis, kui sümptomid on väga rasked või krooniline haigus ägeneb.

Tüsistuste, näiteks kopsupõletiku risk on suurem väikelastel, eakatel, rasedatel, nõrgenenud immuunsusega inimestel ning neil, kellel on krooniline südame-, kopsu-, neeru- või muu raske haigus. Riskirühma kuuludes tasub gripisümptomite tekkimisel arstiga varakult nõu pidada, sest vajadusel saab viirusevastast ravi alustada võimalikult kiiresti. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui inimene ei suuda piisavalt juua või tema üldseisund halveneb lühikese ajaga.

Mida teha, kui lapsel on gripp?

Laps vajab gripi ajal puhkust, vedelikku ja rahulikku kodust põetamist. Palaviku või valu korral võib kasutada lapse vanusele ja kehakaalule sobivat paratsetamooli või ibuprofeeni; aspiriini ei tohi alla 16-aastasele anda. Imikutel ja väikelastel on suurem risk gripi raskeks kuluks. Kiiresti tuleb abi otsida, kui lapsel on hingamisraskus, sinakad huuled, krambid, tugev loidus või vedelikupuuduse tunnused. Alla kolme kuu vanuse lapse palavik vajab kiiret meditsiinilist hindamist.

Gripivaktsiini võib teha alates kuue kuu vanusest. Lasteaias ja koolis aitab levikut vähendada haige lapse koju jätmine, kätepesu, suu katmine köhides ja aevastades ning ruumide tuulutamine. Haige laps peaks koju jääma kuni enesetunne selgelt paraneb.

Millal teha gripivaktsiin?

Gripivaktsiin vähendab grippi haigestumise ning eriti raske haiguse ja tüsistuste riski, kuid ei anna täielikku kaitset. Vaktsineerida on kõige mõistlikum enne gripi laialdast levikut, tavaliselt sügisel. Kaitse kujunemiseks kulub ligikaudu kaks nädalat ning vaktsineerida võib ka gripihooaja jooksul.

Vaktsiini soovitatakse teha igal aastal, sest ringlevad gripiviirused muutuvad ja vaktsiinist saadud kaitse aja jooksul väheneb. Eestis saab gripi vastu vaktsineerida perearstikeskustes, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides. Vaktsineerimine on eriti oluline inimestele, kellel on suurem oht raskelt haigestuda. Riskirühmadele võib vaktsiin olla tasuta vastavalt kehtivale immuniseerimiskavale; täpse info leiab Terviseameti või Tervisekassa kanalitest. Sobiva vaktsiini valiku saab vajadusel eelnevalt üle arutada tervishoiutöötajaga.

Kokkuvõte

Gripp möödub enamasti koduse raviga, kuid organism vajab täielikuks taastumiseks puhkust, vedelikku ja aega. Palavikku ning valu saab vajadusel leevendada sobiva käsimüügiravimiga. Arsti poole tuleks pöörduda raskete sümptomite või suure tüsistuste riski korral. Nakatumise ja raske gripi riski aitavad vähendada iga-aastane vaktsineerimine, hea kätehügieen, ruumide tuulutamine ja haigena koju jäämine.