Lihasvalu: põhjused, leevendamine ja millal pöörduda arsti poole

Lihasvalu on levinud probleem, millega puutuvad kokku nii aktiivsed liikujad kui ka istuva eluviisiga inimesed. Valu võib tekkida pärast treeningut, pikka tööpäeva või ebatavalist füüsilist pingutust. Mõnikord on selle põhjuseks hoopis stress, viirushaigus või mõni muu terviseprobleem.

Enamasti taandub lihasvalu mõne päevaga ega vaja eraldi ravi. Siiski on oluline mõista, mis valu põhjustab ja kuidas seda õigesti leevendada. Vaatame lähemalt lihasvalu peamisi põhjuseid, koduseid leevendusvõimalusi ja sümptomeid, mille korral tuleks pöörduda arsti poole.

Millest lihasvalu tekib?

Lihasvalu võib tekkida väga erinevatel põhjustel. Kõige sagedamini on see seotud füüsilise koormuse, sundasendi või lihaste ülepingega. Harjumatu või tavapärasest intensiivsem treening võib põhjustada lihastes väikeseid kahjustusi, millega kaasnevad valulikkus ja jäikus. Samuti võivad pikalt istumine, vale tööasend ja vähene liikumine tekitada pingeid eelkõige kaela, õlgade ja selja piirkonnas.

Lihasvalu võib olla seotud ka stressi ja vaimse pingega. Pikaajalise stressi korral võivad lihased püsida tahtmatult pinges ning see võib põhjustada ebamugavust või valu. Järsk liigutus, kukkumine või raskuse tõstmine võib omakorda põhjustada lihasvenituse või muu vigastuse. Mõnel juhul tekib lihasvalu viirushaiguse, näiteks gripi ajal. Lihasvalu või -nõrkust võivad kõrvaltoimena põhjustada ka mõned ravimid, näiteks kolesteroolitaset alandavad statiinid. Valu võib tekkida ka pärast pikka autosõitu, korduvaid tööliigutusi või ebamugavas asendis magamist, kui teatud lihased saavad tavapärasest rohkem koormust pikema aja jooksul.

Valu põhjuse hindamisel on oluline tähele panna, millises piirkonnas lihased valutavad, kui kaua valu kestab ja kas esineb muid sümptomeid. Ühes piirkonnas püsiv valu võib viidata ülekoormusele või vigastusele, üle kogu keha esinev valu võib aga kaasneda näiteks viirushaigusega. Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, kas valu tekkis järsku või kujunes välja aegamisi. Pärast treeningut tekkinud mõõdukas valulikkus erineb äkilisest tugevast valust, millega kaasneb turse, liikumisraskus või muu selge vigastuse tunnus.

Miks lihased pärast treeningut valutavad?

Pärast treeningut tekkiv lihasvalu on tavaliselt seotud lihaste harjumatu koormusega. Seda nimetatakse hilinenud lihasvaluks ehk DOMS-iks (delayed onset muscle soreness). Eriti sageli tekib see pärast uut treeningut, tavapärasest suuremat koormust või harjutusi, mille käigus lihas pikeneb koormuse all.

Hilinenud lihasvalu annab endast tavaliselt märku 12-24 tundi pärast treeningut. Valulikkus võib tugevneda järgmise ühe kuni kolme päeva jooksul ning taandub enamasti umbes nädalaga. Lihased võivad olla puudutamisel hellad ja jäigad ning ajutiselt võib väheneda ka liikuvus või lihasjõud. Mõnel inimesel võib ebamugavustunne olla tugevam trepist liikumisel, kükitamisel või muude koormatud lihaste kasutamisel.

Selline lihasvalu on enamasti normaalne reaktsioon harjumatule koormusele ega tähenda, et treening oleks olnud kahjulik. Samuti ei pea lihased pärast iga treeningut valutama, et treeningust kasu oleks. Tavaline treeningujärgne lihasvalu on üldjuhul hajus ja tekib järk-järgult, samas kui vigastusele võib viidata treeningu ajal ootamatult tekkinud terav ja kindlas piirkonnas tuntav valu. Vigastuse korral võib lisaks tekkida turse, verevalum või liikumispiirang. Kui valu on tugev, ei hakka mõne päevaga vähenema, liikumine on raskendatud või tekib märgatav turse, tuleks treening katkestada ja vajadusel pöörduda arsti poole. Taastumise ajal tasub anda valulikele lihastele puhkust, kuid kerge liikumine võib olla sobiv, kui see ei suurenda valu ega põhjusta uut ebamugavust või vigastuse kahtlust.

Kuidas lihasvalu kodus leevendada?

Kerge lihasvalu taandub sageli iseenesest, kuid õiged võtted võivad enesetunnet parandada ja taastumist toetada. Sobiv leevendusviis sõltub sellest, kas valu on tekkinud lihaspingest, treeningust või vigastusest. Üldjuhul tasub vältida tegevusi, mis valu suurendavad, kuid täielik liikumatus ei ole enamasti vajalik. Rahulik kõndimine ja kerged liigutused võivad aidata vähendada jäikust ja säilitada liikuvust.

Värske vigastuse või turse korral võib külmakompress aidata valu leevendada. Seda tuleks hoida naha peal läbi rätiku umbes 15-20 minutit korraga. Lihaspingete ja jäikuse korral võib seevastu sobida soe dušš või soojakott, mis aitab lihaseid lõõgastada. Värske paistes vigastuse puhul ei ole kuumus tavaliselt esimene valik. Kui valu põhjus ei ole selge, tasub vältida liiga tugevat venitust või massaaži, sest see võib vigastatud piirkonda rohkem ärritada.

Taastumist toetavad ka piisav vedelikutarbimine ja uni. Vajadusel võib kasutada käsimüügis olevaid valuvaigisteid või paikseid valu leevendavaid geele, kuid neid tuleb kasutada vastavalt pakendi juhistele ja arvestada võimalike vastunäidustustega. Sobivaid lihasvalu leevendamiseks mõeldud tooteid saab võrrelda internetaptieka.lv/et valikus. Kui pole kindel, milline ravim või geel sobib, tasub küsida nõu apteekrilt. Samuti tuleks arsti poole pöörduda siis, kui valu muutub tugevamaks, püsib kaua või kaasneb märgatav turse, nõrkus või liikumisraskus. Koduse ravi eesmärk on eelkõige valu vähendada ja toetada keha loomulikku taastumist rahulikult.

Kuidas vältida lihasvalu kordumist?

Korduva lihasvalu ennetamisel on oluline vältida liigset koormust ja anda lihastele piisavalt aega taastumiseks. Treeningkoormust tuleks suurendada järk-järgult, eriti pärast pikemat pausi või uue treeninguga alustamisel. Enne füüsilist koormust aitab kerge soojendus lihased tööks ette valmistada ning vähendab järsu koormuse mõju.

Kui suur osa päevast möödub istudes, tasub regulaarselt teha liikumispause, tõusta püsti ja vahetada asendit. Samuti on oluline jälgida töökoha ergonoomikat ning kohandada tooli, laua ja arvutiekraani kõrgust nii, et keha ei peaks pikalt ebaloomulikus asendis püsima. Ka korduvate tööliigutuste puhul tasub võimalusel tegevusi vaheldada.

Piisav puhkus, uni ja taastumisaeg aitavad vältida ülekoormust. Regulaarse treeningu korral võiks raskematele päevadele järgneda kergem koormus või puhkepäev. Lihaste normaalset talitlust toetavad ka mitmekesine toitumine, piisav vedelikutarbimine ja regulaarne mõõdukas liikumine. Kui lihasvalu kipub vaatamata muudatustele sageli korduma, tasub selle põhjust arsti või füsioterapeudiga arutada. Tähelepanu tasub pöörata ka jalanõudele, liikumistehnikale ja sellele, kas treening või töö koormab pidevalt samu lihasrühmi liiga palju.

Millal vajab lihasvalu arsti hinnangut?

Enamik lihasvalusid möödub mõne päevaga, kuid mõnikord võib valu viidata vigastusele või terviseprobleemile, mis vajab arsti hinnangut. Perearsti poole tasub pöörduda siis, kui valu kestab üle nädala ega näita paranemise märke, muutub järjest tugevamaks või kordub sageli. Samuti vajavad tähelepanu püsiv turse, liikumispiirang, seletamatu lihasnõrkus või tuimus.

Arstiga tasub nõu pidada ka siis, kui lihasvalu algab pärast uue ravimi kasutuselevõttu või kui valuga kaasneb palavik ja üldine halb enesetunne, mis ei parane. Sellisel juhul võib olla vaja hinnata, kas valu põhjuseks on infektsioon, ravimi kõrvaltoime või mõni muu terviseprobleem.

Kiiret arstiabi vajavad tugev lihasvalu koos märgatava nõrkuse, suure turse või võimetusega jäset liigutada. Pärast väga intensiivset treeningut tekkinud tugev lihasvalu ja tume, koolavärvi uriin võivad viidata rabdomüolüüsile. See on tõsine seisund, mille korral lihaskoe lagunemisel vabanevad ained võivad kahjustada neere. Äkilise ulatusliku nõrkuse, hingamisraskuse või muu raske sümptomi korral tuleb helistada numbril 112.