Milliseid koostisosi tasub nahahooldustoodetes vältida?

Milliseid koostisosi tasub nahahooldustoodetes vältida?

Õige nahahooldustoote valimine algab oma naha vajaduste tundmisest. Kõik koostisosad ei sobi igale nahatüübile ning toode, mis ühe inimese nahale hästi sobib, võib teisel põhjustada kuivust, punetust, kipitust või vistrikke.

Eriti oluline on koostist jälgida tundliku, kuiva, rasuse või aknele kalduva naha puhul. Mõned toimeained võivad olla kasulikud, kuid liiga tugevas kontsentratsioonis või liiga sageli kasutades nahka ärritada. Probleeme võib tekkida ka siis, kui mitu tugevatoimelist toodet satuvad nahahooldusrutiini korraga.

Seetõttu ei tasu nahahooldustooteid valida ainult reklaami, hinna või pakendi järgi. Oluline on teada, mida koostisosade nimekiri tähendab ja millised ained võivad just sinu naha puhul vajada ettevaatlikumat kasutamist.

Kuidas lugeda nahahooldustoote koostisosade nimekirja?

Nahahooldustoote koostisosade nimekiri ehk INCI-loend aitab paremini mõista, mida toode sisaldab. INCI tähendab rahvusvaheliselt ühtlustatud koostisainete nimetusi, mistõttu võivad pakendil olla tavapäraste nimetuste asemel inglise- või ladinakeelsed terminid.

Koostisosad on nimekirjas tavaliselt kahanevas järjekorras. See tähendab, et loendi alguses olevad ained moodustavad tootest suurema osa. Väiksemas koguses kasutatud koostisosad võivad paikneda nimekirja lõpuosas, kuid nende täpset sisaldust ei saa ainult järjekorra järgi teada

Ka toimeaine tugevust ei ole INCI-loendi põhjal alati võimalik hinnata. Kui tootja soovib rõhutada näiteks niatsiinamiidi, retinooli või mõne happe sisaldust, võib selle protsent olla eraldi pakendil või tootekirjelduses välja toodud.

Kas lõhnaained ja alkohol on nahale halvad?

Lõhnaained ei ole kõigi jaoks probleem, kuid tundliku, allergilise või kergesti ärrituva naha puhul võivad need põhjustada punetust, sügelust või kipitust. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui nahk reageerib juba paljudele toodetele. Sellisel juhul võib olla parem valida lõhnaaineteta nahahooldustoode.

Ka alkohol ei tähenda koostisosade nimekirjas alati sama asja. Alcohol denat. ja etanool võivad suuremas koguses kuiva või tundlikku nahka kuivatada ja ärritada. Rasvalkoholid, näiteks cetyl alcohol, cetearyl alcohol ja stearyl alcohol, toimivad aga teisiti. Neid kasutatakse sageli kreemides naha pehmendamiseks ja toote tekstuuri parandamiseks ning need ei ole üldjuhul samamoodi kuivatava toimega.

Koostisosad, millega eri nahatüüpide puhul ettevaatlik olla

Kõik nahahoolduse koostisosad ei mõju igale nahatüübile ühtemoodi. See, mis sobib hästi rasusele või aknele kalduvale nahale, võib kuiva või tundliku naha puhul põhjustada ärritust, punetust või liigset kuivust.

Seetõttu tasub toodete valikul arvestada nii oma nahatüübi kui ka naha hetkeolukorraga. Mõne koostisosa puhul on oluline ka selle tugevus, kasutamise sagedus ja see, milliste teiste toodetega seda koos kasutatakse.

Lõhnaained 

Lõhnaaineid lisatakse nahahooldustoodetele meeldiva lõhna andmiseks, kuid naha jaoks ei ole need vajalikud. Enamik inimesi talub neid probleemideta, kuid tundliku, allergilise või ekseemile kalduva naha puhul võivad lõhnaained põhjustada punetust, sügelust, kipitust või kontaktdermatiiti. Kui nahk reageerib kosmeetikatoodetele sageli, tasub eelistada lõhnaaineteta tooteid. Eriti tähelepanelik võiks olla kreemide, seerumite ja teiste nahale jäävate toodete puhul. Koostisosade nimekirjas võib lõhnaaine olla märgitud näiteks nimetusega parfum või fragrance. Ka looduslikku päritolu lõhnaained võivad tundlikku nahka ärritada.

Eeterlikud õlid

Eeterlikke õlisid kasutatakse kosmeetikas eelkõige lõhna andmiseks, kuid neil võib olla ka muid omadusi. Looduslik päritolu ei tähenda siiski automaatselt, et koostisosa sobib tundlikule nahale. Näiteks lavendli-, tsitruse-, piparmündi- ja teepuuõli võivad mõnel inimesel põhjustada ärritust või allergilist reaktsiooni. Eriti ettevaatlik tasub olla tundliku, ekseemile kalduva või juba ärritunud naha korral. Kui eeterlikku õli sisaldava toote kasutamisel tekib punetus, sügelus või kipitus, tasub kasutamine lõpetada. Eeterlikke õlisid ei ole vaja nahahoolduses tingimata vältida, kui nahk neid hästi talub.

Alcohol denat. ehk denatureeritud alkohol

Alcohol denat. ja etanool on kosmeetikas kasutatavad alkoholid, mis aitavad toimeainetel lahustuda ning muudavad toote sageli kergeks ja kiiresti kuivavaks. Rasusele nahale võib selline koostis mõnikord hästi sobida. Kuiva, tundliku või kahjustunud kaitsebarjääriga naha puhul võib suure alkoholisisaldusega toode aga põhjustada kuivust, kipitust või ärritust. Alkoholi olemasolu koostises ei tähenda seega automaatselt, et toode oleks halb. Samuti ei tasu neid aineid segi ajada rasvalkoholidega, nagu cetyl alcohol ja cetearyl alcohol. Rasvalkohole kasutatakse toodetes sageli naha pehmendamiseks ja sobiva tekstuuri saavutamiseks.

Tugevatoimelised näokoorijad

Koorijad eemaldavad surnud naharakke hõõrumise abil. Probleeme võivad tekitada eelkõige jämedate või karedate osakestega näokoorijad ning liiga tugev hõõrumine. Need võivad tundlikku, kuiva, põletikulist või aknele kalduvat nahka täiendavalt ärritada ning põhjustada punetust ja ebamugavustunnet. Koorijat kasutades ei tohiks nahka tugevalt hõõruda ning koorimise sagedus tuleb valida naha taluvuse järgi. Tundliku naha puhul võib olla parem koorida harvem või loobuda füüsilisest koorimisest. Ka keemilised koorijad ei ole alati õrnemad, sest nende toime sõltub kasutatavast happest ja selle tugevusest.

Tugevad koorivad happed

AHA- ja BHA-happeid kasutatakse surnud naharakkude eemaldamiseks, pooride puhastamiseks ja naha tekstuuri ühtlustamiseks. Levinud on näiteks glükoolhape, piimhape ja salitsüülhape. Need toimeained võivad olla nahale kasulikud, kuid liiga tugev toode või liiga sage kasutamine võib põhjustada punetust, kuivust, kipitust ja ketendamist. Eriti ettevaatlik tasub olla kuiva või tundliku naha puhul. Hapete kasutamist on mõistlik alustada järk-järgult ning jälgida naha reaktsiooni. Samuti ei tasu kasutada korraga mitut tugevat koorivat toodet. Päevasel ajal on oluline kasutada korralikku päikesekaitset.

Retinoidid: retinool, retinaal ja tretinoiin

Retinoidid on A-vitamiini derivaadid, mida kasutatakse muu hulgas akne, ebaühtlase nahatooni ja vananemismärkide korral. Kosmeetikas leidub näiteks retinooli ja retinalit, tretinoiin on aga retseptiravim. Retinoidid võivad olla tõhusad, kuid eriti kasutamise alguses põhjustada kuivust, punetust, ketendamist ja nahaärritust. Seetõttu tasub retinooli või retinalit kasutusele võtta järk-järgult ning vältida samal ajal liiga paljusid teisi tugevaid toimeaineid. Retinoidide kasutamisel on oluline ka igapäevane päikesekaitse. Raseduse ajal tuleks retinoide üldjuhul vältida ning ravimite puhul järgida arsti juhiseid.

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on akne ravis kasutatav toimeaine, mis vähendab aknet põhjustavate bakterite hulka ning aitab põletikulisi vistrikke kontrolli all hoida. Kuigi see võib olla väga tõhus, võib bensoüülperoksiid põhjustada naha kuivust, punetust, ketendamist ja kipitust. Kõrvaltoimeid esineb sagedamini ravi alguses või liiga tugeva toote kasutamisel. Tundliku naha puhul tasub alustada ettevaatlikult ja jälgida naha reaktsiooni. Kui nahk muutub kuivaks, võib aidata õrn niisutaja. Samuti tasub meeles pidada, et bensoüülperoksiid võib pleegitada juukseid, rätikuid, voodipesu ja riideid.

Formaldehüüdi vabastavad säilitusained

Säilitusaineid kasutatakse kosmeetikatoodetes selleks, et takistada bakterite, hallituse ja teiste mikroorganismide kasvu. Mõned säilitusained vabastavad väikestes kogustes formaldehüüdi ning võivad selle suhtes tundlikel inimestel põhjustada allergilist kontaktdermatiiti. See ei tähenda, et kõik peaksid selliseid säilitusaineid automaatselt vältima. Ettevaatlik tasub olla eelkõige siis, kui formaldehüüdi või konkreetse säilitusaine suhtes on varem diagnoositud kontaktallergia. Sellisel juhul tuleb õppida ära tundma vastavaid INCI-nimetusi ja kontrollida enne uue toote kasutamist selle koostist. Kahtluse korral saab sobivate toodete valikul nõu küsida dermatoloogilt.

Kookosõli ja kakaovõi

Kookosõli ja kakaovõi on rikkalikud pehmendavad koostisosad, mida kasutatakse sageli kreemides, kehavõietes ja teistes kuiva naha hooldustoodetes. Need aitavad nahka pehmendada ja vähendada kuiva naha ebamugavustunnet. Näonahal ei pruugi väga rikkalik koostis aga kõigile sobida. Rasuse, aknele kalduva või kergesti ummistuvate pooridega naha puhul võivad sellised tooted mõne inimese jaoks liiga rasked olla. See ei tähenda, et kookosõli või kakaovõid peaks alati vältima. Oluline on jälgida oma naha reaktsiooni ning vajadusel eelistada näol kergema tekstuuriga ja mittekomedogeenseks märgitud tooteid.

Lanoliin

Lanoliin on lambavillast saadav rasvataoline aine, mida kasutatakse kosmeetikas naha pehmendamiseks ja niiskuskao vähendamiseks. Seda leidub näiteks kreemides, salvides ja huulehooldustoodetes ning kuivale nahale võib see hästi sobida. Mõnel inimesel võib lanoliin aga põhjustada allergilist kontaktdermatiiti. Tundlikkus võib olla tõenäolisem juba kahjustunud või põletikulise nahaga inimestel. Kui lanoliini sisaldava toote kasutamise järel tekib korduvalt punetus, sügelus, lööve või turse, tasub toote kasutamine lõpetada. Kui reaktsioon on tugev või selle põhjus pole selge, on mõistlik pöörduda arsti või dermatoloogi poole.

Milliseid koostisosi eri nahatüüpide puhul otsida?

Sobivate koostisosade valik sõltub eelkõige nahatüübist ja sellest, mida nahk parasjagu vajab.

  • Kuiv nahk: glütseriin, hüaluroonhape ja keramiidid aitavad nahka niisutada ning toetada selle kaitsebarjääri.
  • Rasune ja aknele kalduv nahk: kasulikud võivad olla niatsiinamiid, salitsüülhape ja aselaiinhape.
  • Normaalne ja seganahk: vali koostisosad vastavalt vajadusele, näiteks niisutamiseks, rasuerituse tasakaalustamiseks või pigmendilaikude vähendamiseks.

Internetaptieka.lv/et valikus saab võrrelda erinevatele nahatüüpidele mõeldud nahahooldustooteid ning tutvuda nende koostise ja kasutusjuhistega. 

Kokkuvõte

Nahahoolduses ei ole vaja karta pikka koostisosade nimekirja ega vältida kõiki tugevaid toimeaineid. Oluline on teada oma nahatüüpi, valida sobiva tugevusega tooted ja lisada uusi toimeaineid rutiini järk-järgult. Kui toode põhjustab püsivat punetust, sügelust, turset või tugevat kipitust, lõpeta selle kasutamine ning vajadusel küsi nõu dermatoloogilt.

Seotud artiklid

Tänapäeva aktuaalne teema: vegetatiivne düstoonia

Tänapäeva aktuaalne teema: vegetatiivne düstoonia

Üks levinumaid vaimse tervise häireid tänapäeval on somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon, mida sa ...

Loe edasi...
Kuidas ohatisest lahti saada: nõuanded ja ravi

Kuidas ohatisest lahti saada: nõuanded ja ravi

Ohatise teke on alati ebameeldiv üllatus – see toob kaasa mitte ainult esteetilist ebamugavust ...

Loe edasi...
Mida teha, kui kehatemperatuur on langenud või tõusnud?

Mida teha, kui kehatemperatuur on langenud või tõusnud?

Üks lihtsamaid ja olulisemaid kehaparameetreid, mille järgi saab hinnata oma terviseseisundit, on ke ...

Loe edasi...