Igemete tervis: sümptomid, põhjused, ravi ja ennetamine

Terved igemed on sama olulised kui terved hambad. Igemeprobleemid võivad alata märkamatult, kuid varased tunnused, nagu veritsus, punetus ja turse, vajavad tähelepanu. Uurime, miks igemeprobleemid tekivad, kuidas ära tunda igemepõletikku ja parodontiiti, millal pöörduda hambaarsti poole ning kuidas igemehaigusi igapäevase suuhooldusega ennetada. 

Mis põhjustab igemeprobleeme?

Igemeprobleemide kõige tavalisem põhjus on hambakatt ehk bakteritest koosnev kleepuv kiht, mis koguneb hammastele ja igemepiirile. Kui kattu korrapäraselt ei eemaldata, võib see ärritada igemeid ning põhjustada põletikku. Aja jooksul võib katt mineraliseeruda hambakiviks, mida koduse hambapesuga enam eemaldada ei saa.

Riski suurendavad ebapiisav suuhügieen, suitsetamine, diabeet, suukuivus ja mõned ravimid. Suitsetamine suurendab igemehaiguste riski ning võib aeglustada paranemist pärast ravi. Samuti võivad rolli mängida pärilik eelsoodumus ja hormonaalsed muutused.

Raseduse ajal võivad igemed muutuda hormoonide mõjul tundlikumaks ning reageerida hambakatule tugevamalt. Seetõttu esineb rasedatel sagedamini igemete turset ja veritsust. See ei tähenda, et igemeprobleemid oleksid raseduse ajal vältimatud. Hoolikas suuhügieen ja regulaarne hambaarsti kontroll aitavad riski vähendada.

Probleem võib alata ka siis, kui hambaid küll pestakse, kuid igemepiir ja hambavahed jäävad regulaarselt puhastamata. Liiga tugev harjamine võib omakorda igemeid ärritada ja soodustada nende taandumist. Breketid, halvasti sobivad proteesid ja raskesti puhastatavad hambavahed võivad muuta katu eemaldamise igapäevases hoolduses keerulisemaks.

Gingiviit ehk igemepõletik

Gingiviit on igemehaiguse varajane vorm. Kõige sagedamini tekib see siis, kui hambakatt jääb igemepiirile ning selles olevad bakterid põhjustavad põletikureaktsiooni. Igemed võivad muutuda punaseks, tursuda ja veritseda harjamisel või hambavahede puhastamisel. Mõnel inimesel tekib ka halb hingeõhk. Valu ei pruugi üldse esineda, mistõttu võib probleem jääda pikaks ajaks tähelepanuta.

Hea uudis on see, et varases staadiumis on gingiviit tavaliselt pöörduv. Põletiku vähendamiseks tuleb hambakattu järjepidevalt eemaldada: pesta hambaid kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga ning puhastada iga päev ka hambavahesid. Kui hammastele on tekkinud hambakivi, tuleb see eemaldada professionaalselt.

Veritsevaid igemeid ei tasu harjamise kartuses puhastamata jätta. Oluline on kasutada pehmet hambaharja ja õiget tehnikat, mitte suruda harja tugevasti vastu igemeid. Kui veritsus, turse või punetus hoolimata heast suuhügieenist ei taandu, tuleks pöörduda hambaarsti või suuhügienisti poole. Spetsialist saab hinnata põletiku ulatust, eemaldada hambakivi ja õpetada sobivat puhastustehnikat.

Igemepõletiku ravi eesmärk on eemaldada põletikku põhjustav katt ja vältida selle uut kogunemist. Hambaarst võib soovitada professionaalset puhastust, kui kodusest hooldusest üksi ei piisa. Mõnel juhul võib lühiajaliselt olla abi ka spetsiaalsest suuveest, kuid seda tuleks kasutada vastavalt hambaarsti või apteekri soovitusele. Regulaarne kontroll aitab hinnata, kas põletik taandub ning kas kodust puhastusrutiini või professionaalset hooldust tuleb veel hästi kohandada.

Parodontiit

Parodontiit on igemehaiguse raskem vorm, mille korral põletik ei piirdu enam ainult igemetega. Kahjustuda võivad hammast ümbritsevad koed ja lõualuu, mis hoiavad hammast paigal. Haigus võib areneda ravimata gingiviidist, kui hambakatt ja hambakivi püsivad pikalt igemepiiril ning bakterid levivad sügavamale igeme alla.

Parodontiidi korral võivad igemed taanduda, hammaste vahele tekkida suuremad vahed ning hambad muutuda liikuvaks. Sageli esineb püsivat halba hingeõhku, igemete veritsust või tundlikkust. Kuna haigus ei pruugi alguses valu põhjustada, võib inimene selle olemasolu märgata alles siis, kui kahjustus on juba ulatuslikum.

Parodontiidi tekitatud luu- ja kinnituskudede kahjustust ei saa tavaliselt täielikult tagasi pöörata, kuid haiguse kulgu saab raviga pidurdada ja kontrolli all hoida. Ravi võib hõlmata põhjalikku professionaalset puhastust, igemealuse hambakivi eemaldamist ning raskematel juhtudel muid protseduure.

Hambaarsti poole tasub pöörduda juba püsiva igemeveritsuse, taanduvate igemete või halva hingeõhu korral. Kiiret kontrolli vajavad liikuvad hambad, tugev turse, märgatav valu või mäda igemepiirkonnas.

Parodontiidi ravi tulemus sõltub haiguse raskusest ja sellest, kui hästi õnnestub pärast ravi suuhügieeni hoida. Väga oluline on suitsetamisest loobumine, sest suitsetamine suurendab haiguse riski ja võib halvendada ravi tulemust. Pärast aktiivset ravi on vaja regulaarset järelkontrolli ja professionaalset puhastust. Regulaarne järelhooldus aitab vähendada haiguse taastekke riski ja võimaldab hambaarstil märgata muutusi võimalikult varases staadiumis.

Igemeprobleemide sümptomid

Igemeprobleemide tavalisemad tunnused on punetavad, turses või hellad igemed ning veritsus hammaste harjamisel või hambavahede puhastamisel. Püsiv halb hingeõhk võib samuti viidata igemehaigusele. Tähelepanu vajavad ka taanduvad igemed, mille tõttu hambad näivad pikemad, ning hammaste suurenenud tundlikkus. Liikuvad hambad või mäda igeme juures võivad viidata juba tõsisemale probleemile ja vajavad hambaarsti hinnangut. Igemeveritsust ei tasu pidada normaalseks lihtsalt seetõttu, et seda esineb sageli. Kui sümptom kordub, tuleks samuti üle vaadata suuhügieen ja vajadusel pöörduda kontrolli.

Kuidas igemeprobleeme ravida?

Igemete ravi algab korralikust suuhügieenist. Hambaid tuleks pesta kaks korda päevas umbes kaks minutit fluoriidi sisaldava hambapastaga ning hambavahesid puhastada iga päev hambaniidi või sobiva suurusega hambavaheharjaga. Hambaharjaga tasub liikuda õrnalt ka mööda igemepiiri.

Hambakivi ja sügavamale igeme alla kogunenud katu eemaldab hambaarst või suuhügienist. Suuvett võib kasutada lisavahendina, kuid see ei asenda harjamist ega hambavahede puhastamist. Pehme hambahari aitab igemepiiri puhastada liigse surveta. Kui igemed on põletikulised, võib spetsialist soovitada sobivat hambapastat või suuvett.

Millal pöörduda hambaarsti poole?

Hambaarsti juurde tuleks pöörduda, kui igemed veritsevad korduvalt, on valulikud või turses, halb hingeõhk püsib või igemed hakkavad taanduma. Kiiremat abi vajavad väga tugev turse ja valu, liikuv hammas, mäda, suus tekkinud tükk või muud kiiresti süvenevad muutused.

Ka kaebuste puudumisel tasub käia regulaarselt kontrollis. Kõigile ei sobi sama intervall: hambaarst määrab kontrollide sageduse vastavalt hammaste ja igemete seisundile ning inimese riskiteguritele. Sama kehtib professionaalse hammaste puhastuse kohta. Mõnele piisab harvemast puhastusest, kuid parodontiidi ravi järel võib järelhooldust vaja minna näiteks iga kolme kuni kuue kuu järel. Sobiva sageduse määrab raviarst või suuhügienist. Nii saab võimalikke muutusi märgata võimalikult vara.

Kuidas ennetada laste igemeprobleeme?

Ka lastel võib esineda igemepõletikku ning eriti vanemate laste ja noorukite seas on see üsna sage. Tavaliselt on põhjuseks igemepiirile kogunev hambakatt. Lapse igemed võivad muutuda punaseks, tursuda või harjamisel veritseda. Tõsisem parodontiit on lastel harvem, kuid kahtlaste sümptomite korral vajab laps hambaarsti kontrolli.

Lisaks igemeprobleemidele võivad lastel tekkida hambaaugud, hambakivi, halb hingeõhk ja hammaste lõikumisega seotud vaevused. Ennetamiseks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas eakohase fluoriidi sisaldava hambapastaga. Väiksem laps vajab pesemisel vanema abi ja järelevalvet. Regulaarne hambaarsti kontroll aitab probleeme varakult märgata.

Millised tooted sobivad igemete hooldamiseks?

Igemete hooldamiseks tasub valida tooted vastavalt konkreetsele vajadusele. InternetAptieka.lv/et valikus on näiteks Meridol hambapasta, mis on mõeldud igemete igapäevaseks hoolduseks ning hambakatu vähendamiseks. SPLAT Professional Medical Herbs sobib samuti igemete ja hammaste igapäevaseks hoolduseks.

Hambavahede puhastamiseks leiab valikust hambaniite ja eri suurusega hambavaheharju. Vajadusel saab juurde valida igemetele mõeldud suuvee. Suuvesi on siiski lisavahend ega asenda hambaharja ja hambavahede puhastamist. Toote valikul tasub arvestada oma sümptomite, vanuse ning hambaarsti või suuhügienisti antud soovitustega.

Kokkuvõte

Tervete igemete alus on järjepidev suuhügieen ja probleemide varajane märkamine. Igapäevane hammaste pesemine, hambavahede puhastamine ning regulaarne hambaarsti kontroll aitavad vähendada igemepõletiku ja parodontiidi riski. Kui igemed veritsevad, tursuvad või taanduvad, ei tasu sümptomeid eirata. Sobivad igapäevased suuhooldustooted leiad ka internetaptieka.lv/et valikust. Varajane tegutsemine aitab vältida haiguse süvenemist tulevikus.