Miks on vesi tervisele oluline?

Vesi on inimese organismi jaoks hädavajalik. See ei ole lihtsalt jook, mida tarbime janu kustutamiseks, vaid oluline osa meie kehast. Vesi osaleb paljudes organismi talitlustes, alates toitainete transportimisest kuni kehatemperatuuri reguleerimiseni.

Inimese keha koosneb suures osas veest, kuid selle osakaal sõltub vanusest, soost ja keha koostisest. Kuna organism kaotab iga päev vedelikku hingamise, higistamise ja uriiniga, tuleb seda pidevalt asendada.

Piisav vedeliku tarbimine aitab säilitada enesetunnet, keskendumisvõimet ja füüsilist töövõimet. Samas ei tähenda tervislik vedelikutarbimine võimalikult suure koguse vee joomist. Oluline on arvestada oma keha vajaduste, igapäevase aktiivsuse ja ümbritseva keskkonnaga. Veevajadus võib päeviti erineda.

Miks vajab organism vett?

Vee tähtsus organismile on seotud peaaegu kõigi keha elutähtsate protsessidega. Vesi organismis aitab transportida toitaineid, reguleerida kehatemperatuuri ning eemaldada ainevahetuse jääkaineid. Ilma piisava vedelikuta ei saa keha tavapäraselt toimida.

Vee peamised ülesanded organismis on järgmised:

• Toitainete transportimine - vesi on vere oluline koostisosa ning aitab viia hapnikku ja toitaineid erinevate kudede ja elunditeni.
• Seedimise toetamine - vesi aitab toitu seedida, toitaineid omastada ja hoida väljaheite pehmena, vähendades kõhukinnisuse riski.
• Kehatemperatuuri reguleerimine - higistamise kaudu saab organism end jahutada ja vältida ülekuumenemist.
• Vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamine - vesi aitab hoida naatriumi, kaaliumi ja teiste mineraalainete tasakaalu, mis on vajalik lihaste ja närvide normaalseks tööks.
• Rakkude töö toetamine - vesi loob keskkonna, kus toimuvad organismi ainevahetusprotsessid.
• Neerude töö toetamine - piisav vedelik aitab neerudel eemaldada organismist ainevahetuse jääkaineid uriini kaudu.

Vesi aitab ka liigeseid määrida ning hoida limaskesti niiskena. Seetõttu mõjutab vedelikutasakaal nii füüsilist enesetunnet kui ka organismi igapäevast toimimist.

Kui palju vett peaks päevas jooma?

Päevane veevajadus sõltub vanusest, kehakaalust, toitumisest, füüsilisest aktiivsusest ja ilmast. Kõigile sobivat kindlat veekogust ei ole olemas.

Täiskasvanu saab tavaliselt osa vajalikust vedelikust toiduga ning ülejäänu jookidest. Eesti toitumissoovituste järgi on täiskasvanute päevane veevajadus ligikaudu 2-2,5 liitrit, kuid see ei tähenda, et kogu kogus tuleks eraldi veena ära juua.

Vajadus võib suureneda näiteks kuuma ilmaga, sportides või haiguse ajal.

Mis juhtub, kui organism ei saa piisavalt vett?

Kui keha kaotab rohkem vedelikku, kui seda juurde saab, tekib vedelikupuudus ehk dehüdratsioon. Vee puudus organismis võib mõjutada nii enesetunnet kui ka füüsilist töövõimet.

Vedelikupuuduse võimalikud tunnused on:

• tugev janutunne
• peavalu ja väsimus
• nõrkus või pearinglus
• vähenenud füüsiline vastupidavus
• tavapärasest tumedam uriin
• harvem urineerimine

Tugeva vedelikupuuduse korral võib olla vajalik kiire arstiabi, eriti lastel ja eakatel.

Kas janutunde tekkimisel tuleks kohe vett juua?

Janu on organismi loomulik märguanne, et vedelikku oleks vaja juurde saada. Enamiku tervete täiskasvanute puhul aitab janutunne igapäevast vedelikutarbimist reguleerida. Seetõttu ei ole tavaliselt vaja end sundida iga päev kindlat kogust vett jooma.

Samas ei pruugi janutunne alati vedelikuvajadust piisavalt hästi näidata. Näiteks kuuma ilmaga, intensiivse treeningu või tugeva higistamise korral võib keha kaotada vedelikku tavapärasest kiiremini.

Eakatel võib janutunne olla nõrgem. Samuti vajavad lapsed kuuma ilmaga ja aktiivselt liikudes meeldetuletusi vee joomiseks. Kõige mõistlikum on jälgida oma enesetunnet, janu ja urineerimise sagedust ning kohandada vedelikutarbimist vastavalt olukorrale.

Kas organism saab vett ka toidust?

Jah, organism saab vett nii jookidest kui ka toidust. Seetõttu ei sõltu veevajaduse katmine ainult sellest, mitu klaasi vett päeva jooksul ära juuakse. Paljud puu- ja köögiviljad sisaldavad rohkesti vett. Näiteks kurk, tomat, arbuus, apelsin ja maasikad aitavad samuti organismi vedelikuga varustada. Vedelikku saab ka suppidest, jogurtist ja teistest toitudest.

Kui mõtled, kui palju vedelikku päevas tarbida, arvesta kogu toidust ja jookidest saadava veega. Päevane veevajadus võib olla suurem, kui liigud palju või viibid kuumas keskkonnas. Mitmekesine toitumine aitab vedelikutasakaalu säilitada, kuid ei asenda vajadust piisavalt juua.

Kas tavaline vesi on parim janukustutaja?

Eesti toitumissoovituste järgi on janu kustutamiseks parim valik tavaline joogivesi. See ei sisalda suhkrut ega anna energiat, kuid aitab katta organismi igapäevast vedelikuvajadust.

Vee valimisel tasub arvestada järgmiste võimalustega:

• Kraanivesi - Eestis on nõuetele vastav ühisveevärgi joogivesi üldjuhul ohutu ja sobib igapäevaseks joomiseks. Terviseamet jälgib joogivee kvaliteeti ning avaldab selle kohta teavet.
• Pudelivesi - sobib olukordades, kus kraanivesi ei ole kättesaadav või selle kvaliteedis on kahtlusi. Igapäevaselt ei ole pudelivesi tingimata kraaniveest parem.
• Mineraalvesi - sisaldab erinevas koguses mineraalaineid, näiteks kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi. Suure naatriumisisaldusega mineraalvesi ei pruugi sobida kõigile.
• Tee ja kohv - ka need joogid annavad organismile vedelikku. Kofeiini sisaldavate jookide puhul tuleb siiski arvestada tarbitava kofeiinikogusega.
• Magusad karastusjoogid - sisaldavad sageli palju lisatud suhkrut, mistõttu ei ole need igapäevaseks janukustutamiseks parim valik.

Kui tavaline vesi tundub maitsetu, võib sellele lisada näiteks sidrunit, kurki või värskeid mündilehti.

Internetaptieka.lv/et valikust leiab muu hulgas mineraalaineid ja elektrolüüte sisaldavaid tooteid, mis võivad olla vajalikud suurema vedelikukao korral. Tavalisel päeval piisab enamasti siiski veest ja mitmekesisest toidust. 

Kas liiga palju vett võib olla kahjulik?

Kuigi vesi on tervisele vajalik, võib ka selle liigne tarbimine olla kahjulik. Eriti ohtlik on väga suure veekoguse joomine lühikese aja jooksul. Liigne veetarbimine võib vähendada naatriumi sisaldust veres ja põhjustada hüponatreemiat. Selle sümptomiteks võivad olla peavalu, iiveldus, segasus ja raskematel juhtudel krambid.

Tavaliselt reguleerivad neerud organismi veetasakaalu, eemaldades liigse vedeliku uriiniga. Teatud haiguste korral võib see võime olla häiritud. Seetõttu ei ole eesmärk juua võimalikult palju vett, vaid säilitada normaalne vedeliku ja elektrolüütide tasakaal. Neeru- või südamehaiguse korral tuleb järgida arsti soovitatud vedelikukogust.

Kuidas päeva jooksul piisavalt vett juua?

Piisava vedeliku tarbimise tagamiseks ei ole vaja järgida keerulisi reegleid. Abiks võivad olla lihtsad igapäevased harjumused.

• Hoia veepudel või klaas vett käepärast.
• Joo vett siis, kui tunned janu.
• Võta vett ka söögikordade kõrvale.
• Suurenda vedelikutarbimist tugeva higistamise korral.
• Eelista võimalusel vett magusatele jookidele.
• Söö regulaarselt puu- ja köögivilju ning suppe.
• Pööra kuuma ilmaga ja sportides janutundele rohkem tähelepanu.

Kõige olulisem on arvestada oma keha vajadustega ja hoida vedelikutarbimine päeva jooksul tasakaalus.